ERGUTA ROOSID UUESTI ÕITSEMA!
Roosipõõsas kingib augustis teise uhke õitsengu, kui puhastad teda praegu hoolikalt närbunud õitest ja kosutad väetisega.
Käes on rooside õitsemise tipphetked. Nüüd peavad aiakäärid kogu aeg taskus olema, sest iga närbunud õis või õiekobar tuleb kohe ära lõigata. Esiteks näeb põõsas siis korrektne välja, teiseks ergutab äraõitsenud õite eemaldamine kasvama uued võrsed, mis varsti taas uhkelt õitsevad. Jättes närbunud õied põõsale, hakkavad neist arenema viljad ehk tõrsikud. Põõsas keskendub viljade küpsetamisele ega jaksa enam uusi õitsvaid võrseid kasvatada.
Kuidas õigesti lõigata?
Paljud teevad selle vea, et lõikavad närtsinud õie või õiekobara ära kohe selle alt. Õige koht on hoopis mujal: loe õiest või õiekobarast allapoole kolm lehte ja tee lõige kolmanda lehe pealt. NB! Lehti lugedes ära arvesta seda lehte, mis on otse õisiku all (seda, mille kaenlast tuleb õisik). Niimoodi lõigates ajab taim varsti 2–3 viimase lehe kaenlast välja uued kasvud, mis hakkavad mõne aja pärast õitsema. Ühe äraõitsenud õie või kobara asemele kasvab seega mitu uut ja põõsal on õisi tõsisema külma tulekuni. Suuri õiekobaraid hakka puhastama kohe, kui esimesena puhkenud õied hakkavad neis närbuma. Murra või lõika vanu õisi värskete õite ja puhkevate nuppude vahelt välja seni, kuni kogu õisik on õitsenud. Siis lõika see allapoole lugedes kolmanda lehe pealt maha.
Üks kaval nipp
Mõni roosikasvataja aga ei lasegi kobarat lõpuni õitseda, vaid lõikab selle ära siis, kui kolm neljandikku õitest on lõpetanud. See ergutab kasvama uued õiepungad ning uued õisikud tekivad kiiremini. Põõsas õitseb ühtlasemalt. Kui tahad roosipõõsast võtta vaasi lõikeõit, siis jälgi, et põõsal olevale oksale jääks alles vähemalt 5–6 lehte. Nende kaenaldest kasvavad varsti uued võrsed, mis hakkavad õitsema. Pärast iga põõsa lõikamist desinfitseeri kääre (piiratusega, kange viinaga, vedela pesuvalgendiga). See on küll tüütu, kuid nii väldid võimalike haigustekitajate kandumist teistele roosidele.
Kosutuseks vedelväetist
Kuni juuli keskpaigani võid anda roosidele lämmastikurikast vedelväetist, et nad saaksid jõudu uute võrsete ja õite kasvatamiseks. Võid kasutada spetsiaalseid roosiväetisi, aga sobib ka veisesõnniku lahja leotis, samuti vihmaussisõnnikuleotis ja nõgesevirts. Juuli teisel poolel ära enam lämmastikurikast väetist anna, kuna siis ei pruugi uued võrsed enam talveks korralikult puituda ja saavad kahjustada. Vihmavaesel ajal kasta roose. Piisab, kui kastad kord nädalas, aga siis põhjalikult: vesi peab jõudma umbes 40 cm sügavuseni mulda. Igale põõsale anna vähemalt üks ämbritäis ehk 10 liitrit, suurematele 20–30 liitrit vett. Vala vesi mullale järk-järgult, neljandiku ämbri kaupa, et see jõuaks korralikult maa sisse imbuda.
Enneta lehehaigusi
Tahmlaiksus on salakaval lehehaigus, mis võib roosipõõsad jätta suve lõpus täiesti ilma lehtedeta. Haigus algab põõsal altpoolt. Märgates lehtedel tumedaid täppe, mis tasapisi suurenevad, alusta kohe tõrjega. Kasuta preparaate Chorus, Score, Baymat, Celaflor Saprol. Isegi kui haigusest pole märkigi, tasub haigusõrnadele sortidele teha juulis ikkagi ennetav pritsimine. Kuuma ja põuaga aktiveeruvad kedriklestad, nende vastu aitavad Mavrik ja Pegasus.
Horticom soovitab:
|
Laiem valik saadaval hästivarustatud kauplustes üle Eesti!