JAAPANI PUISPOJENGID -

Rohtsete aedpojengide kõrval, mis püsililledena alustavad igal kevadel uuesti oma maapealset elu, on olemas ka puittaimena kasvavad puispojengid. Nende puitunud varred ei sure talvel, vaid jätkavad kevadel oma kasvu. Sõltuvalt sordist ja kasvukohast võib põõsas sirguda aastatega kuni paari meetri kõrguseks ja pea sama laiaks. Puispojeng on meil kasvavatest ilupõõsatest kõige suuremate õitega. Pojengid olid vanasti Hiina keisrite lemmiklilled. Arvatakse, et puispojeng on üks maailma vanimaid aiataimi. Võluvat taime peeti jõukuse, sõpruse ja õnne sümboliks. Puispojengid õitsevad juunis, sõltuvalt ilmast 1-3 nädalat. Nende õied on üllatavalt suured, läbimõõduga 15-25 cm. Mitmekesine on ka värviskaala. Valgete, punaste ja roosade kõrval on ka kollast ja isegi musta (tegelikult sügav-mustjaspunane). Tore on see, et ka noorte taimede õied on väga suured. Üks õis püsib kaunina umbes nädala, kogu põõsa õiteilu jätkub kokku paariks nädalaks. Tänu tugevatele puitunud okstele ei pea põõsast rasketest õitest hoolimata õitsemise ajal toestama. Mõni võib juba mõne aastaga kasvada 1-2 m kõrguseks. Tõeliselt suureks saamiseks kulub siiski kümneid aastaid.

Kuidas puispojenge kasvatada?

Parim kasvukoht puispojengile on selline, kuhu päike paistab kogu päeva, kus on soe ja kus ei puhu tuul. Poolvarjulises paigas kestab õitseaeg, tõsi küll, kauem. Puude alla ja mujale varju ärge neid pange.
Istutades jätke tüve harunemiskoht maapinnaga ühele tasemele või veidi allapoole. Taimede sobiv vahekaugus on 1-1,5 meetrit. Kuna puispojengile ei meeldi ümberistutamine, katsuge talle kohe leida sobiv koht.
Puispojengile meeldib muld, mis on kerge ja laseb vett läbi, sest ta ei kannata, kui juurte ümber seisev vesi jäätub. Sobiv mulla pH on peaaegu neutraalne (6,5-7,0).
Mullakiht peaks olema küllalt sügav, et taime hiiglaslikul juurestikul oleks kasvuruumi. Öeldakse, et puispojeng elab rohkem maa all kui maa peal, sest suurema osa taime massist moodustavad juured. Tänu kaugele ja sügavale ulatuvatele juurtele tuleb puispojenge kasta vaid pikema põua korral, muul ajal leiavad nad ise piisavalt niiskust. Istutusauk tehke vähemalt 60 cm sügavune.
Puispojengid armastavad aeglaselt mõjuvaid väetisi, istutusauku võib panna kaasavaraks rohkelt sarvelaastu ja kondijahu. Vajaliku lämmastiku saavad taimed kätte kompostist ja orgaanilisest väetisest. Neidki soovitatakse anda vaid kevadel ja varasuvel. Pärast õitsemist sobivad vaid fosfor- ja kaaliumväetis.
Kuigi talvised külmakraadid puispojenge ei hirmuta, on soovitatav põõsad ikkagi katta, sest siis hakkavad nad kevadel hoogsalt kasvama ja õitsevad rikkalikumalt. Katmine ongi kõige suurem töö puispojengi hooldamisel, muidu vajavad nad äärmiselt vähe hoolt. Kulub mõni aasta, enne kui puispojeng saavutab kogu oma ilu. Aga seejärel võib varasuvel imetleda tema jumalikku õitsemist aastakümneid, heal juhul koguni sajandeid.