Köögijäätmetest valmib pruun kuld

07.12

Toidujäätmed ja muu biolagunev kraam on väärtuslik materjal, sest pärast komposteerumist tekib sellest huumusrikas muld – meie igapäevase toidu kasvataja.

Koduses majapidamises tekkivatest jäätmetest on kolmandik kuni pool biolagunevad ehk siis köögi- ja aiajäätmed. Need on arukas kompostida, sest siis jõuavad loodusest pärit ained jälle mulda tagasi ning saavad toiduks taimedele, mis katavad nii inimese kui loomade-lindude-putukate toidulaua.
Kahjuks näitavad uuringud, et segaolmejäätmetes on meil kuritegelikult palju biolagunevat kraami – tublisti üle kolmandiku! Seda hoolimata asjaolust, et prügi sorteerimise hädavajalikkus ja taaskasutus on olnud juba palju aastaid aktuaalne teema. Kogu väärt orgaaniline materjal, millest oleks saanud huumus- ja toitaineterikast mulda, läks koos muu olmeprügiga põletusahju või prügilasse.
Biolagunevate jäätmete eraldamine muust prügist on väga oluline ka seetõttu, et need teevad teiste jäätmete taaskasutamise keeruliseks või lausa võimatuks. Prügilasse ladustatult eraldavad biojäätmed aga metaani, mis on üks kliima soojenemise põhjustest.
Kahjuks on paljudel inimestel täiesti ükskõik, et tekitame tohutult palju prügi. Biojäätmete, pakendite ja vanapaberi kogumine aitab prügi kogust märgatavalt vähendada. Kui igaüks annab oma pisikese panuse, siis saab muuta ka suuri asju. Maailm on ju uppumas prügisse, põllumullad on ära kurnatud ja silmapiiril ähvardab üleilmne toidupuudus.

Tark aiapidaja kompostib
Kui sul on oma aed, on asi lihtne: kogu lagunev orgaaniline kraam läheb kompostihunnikusse, kompostikasti või kompostorisse.
Muidugi võib biolaguneva kraami saata eraldi kotiga ka jäätmejaama. Aga on see siis mõistlik, et siis hiljem kulutada raha ja osta mulda? Selle asemel on ju väga lihtne kompostmulda ise teha.
Vana tuntud kuhja- ja kastimeetod on kompostorist aeglasemad, sest kompost valmib kahe aastaga. Ka vajavad need rohkem ruumi.
Modernse eramu juurde kompostihunnik või kompostikastide rivi ei sobigi. Kena disainiga kompostor võib aga seista kellegi ilumeelt riivamata kasvõi köögiukse kõrval. See väike kast “sööb” ära kõik majapidamises tekkivad orgaanilised jäätmed. Suletav kompostor ei tekita huvi ka loomades ega levita ebameeldivaid lõhnu.

Anna lagunemisele vunki juurde
Tasub teada, et kompostihunnikusse või -kasti viidud liha- ja piimatoodete jäätmed tekitavad seal võigast prügimäe lõhna. Kompostimiseks ei sobi ka tahm, söe- ja briketituhk, loomulikult kõikvõimalikud kemikaalid. Liiklusrohke tänava ja maantee äärest toodud rohuniitega saastub kompost kütusejääkide ja raskmetallidega. Värvitrükis paber võib sisaldada toksiine.
Hunniku ja katmata kasti puudus on see, et köögijäätmed meelitavad ligi hiiri, rotte, kasse ja linde ning materjali pind saab mõnusaks paljunemispaigaks kärbestele. Ka ei pruugi hunnikus või kastis kompostides hävineda umbrohuseemned.
Õnneks on müügile tulnud kompostimist hõlbustavad tooted. Näiteks on olemas looduslikke mikroorganisme sisaldavad graanulid, mis kiirendavad orgaanilise aine lagunemist ning mille toimel väheneb ka umbrohuseemnete kogus kompostis. Vahend on müügil ka vedelikuna. Kompostiergutit tuleb materjalile lisada 2–3 korda aastas. See toimib siis, kui temperatuur on üle nulli.
Ebameeldiva lõhna vastu aitab hästi aga prügiseptik. Ühtlasi hoiab see eemal ka kärbsed ja muud putukad ega lase neil paljuneda, samuti pidurdab hallituste arengut. Vahend ei häiri komposteeruvas materjalis tegutsevaid kasulikke mikroorganisme ning on täielikult bioloogiliselt lagunev.

Vaid biolagunevas kilekotis!
Korterielanik peab köögis tekkivad jäätmed eraldi kokku koguma ning viima biolagunevate jäätmete konteinerisse. Selline konteiner on kortermaja juures kohustuslik, kui kohalik omavalitsus seda nõuab (mõnel pool näiteks siis, kui majas on vähemalt 10 korterit).
Jäätmed tuleb kodus panna paberkotti või biolagunevasse kilekotti (tehakse näiteks maisitärklisest), need võib keerata ka lihtsalt (ajalehe)paberi sisse, samuti võib puistata ka lahtiselt konteinerisse.
Tavalised ehk nafta baasil valmistatud kilekotid ei lagune isegi sadade aastate jooksul, kuid enamasti just nendega köögijäätmeid konteinerisse tuuakse. Mitte lagunev kile teeb hiljem suurel kompostiväljakul materjali käitlemise tehniliselt hulga keerukamaks ja töömahukamaks, sest komposti seest tuleb kiletükid välja sõeluda. Samuti halvendab see komposti kvaliteeti.

Moodne köögikompostor on kiire ja tõhus
Loodushoidlike korteriinimeste rõõmuks on olemas ka n-ö köögikompostorid. Need on väikesed, siseruumi sobivad seadeldised, mis toodavad mulda otse köögikapis.
Köögikompostorid töötavad enneolematu kiirusega, kompostierguti ehk aktivaatori abil valmib rammus kompost juba mõne nädalaga. Kogu protsess on lõhnatu, sest aktiivsüsifiltrid koguvad kõik ebameeldivad lõhnad endasse.
Populaarsust kogub ka köögijäätmetest viljaka mulla tegemine nn Bokashi-meetodil, sest see on ülilihtne, kiire ja lõhnatu. Spetsiaalsed Bokash-kompostorid on meilgi müügil. Veebist tasub asja kohta täpsemat infot otsida.

***
Mida võib panna kompostihunnikusse, kompostorisse ja biojäätmete konteinerisse?
tahked toidujäätmed (s.h liha- ja kala, või, margariin)
munakoored ja paberist munarestid
peened kalaluud
puu- ja köögivilja koored jm osad
taimelehed, -varred, -koor
kohvi- ja teepuru koos filterpaberiga
majapidamispaber
pabertaskurätid ja -käterätid
biolagunevad kilekotid
toalillemuld
lõikelilled
muruniide
aiajäätmed: rohtsed jäätmed ja viljad, lehed, puitunud varred ja peened oksad (soovitatav peenestada).
immutamata ja värvimata puit

Mis ei sobi?
vedelad toidujäätmed (lihavedelik, supid, kastmed, piim, keefir, toiduõli, rasv)
tuhk
suitsukonid
suured kondid
kassiliiv
kunstkiust tekstiil
nahk

Iseenesestmõistetavalt ei või panna:
ühekordsed mähkmed
tavalised kilekotid
tolmuimeja kotid
piima- ja muud joogipakendid
vahatatud ja kiletatud papp
klaas- ja metallesemed
kemikaalid

 

Horticom soovitab:

	Komposteerimisgraanul Primus K-100 Bio 500g Toode on ette nähtud kõrgkvaliteetse komposti valmistamiseks. Sisaldab looduslikke mikroorganisme, mis kiirendavad orgaaniliste ainete lagunemist, vähendavad umbrohuseemne sisaldust kompostis.Üks pakend on ette nähtud 2 m³ komposti valmistamiseks. Kasutamine: Parima tulemuse saavutamiseks levitatakse vahendit kompostihunnikule 2-3 korda aastas.  Graanuli annustamine: Puista pakendi sisu kompostihunnikule ja kasta hoolikalt 10 l veega.
	Komposteerimisvedelik Primus Bio 500ml Toode on ette nähtud kõrgkvaliteetse komposti valmistamiseks. Sisaldab looduslikke mikroorganisme, mis kiirendavad orgaaniliste ainete lagunemist, vähendavad umbrohuseemne sisaldust kompostis. Üks pakend on ette nähtud 2 m³ komposti valmistamiseks. Kasutamine: Parima tulemuse saavutamiseks levitatakse vahendit kompostihunnikule 2-3 korda aastas.  Vedeliku annustamine: Pakendi sisu lahustada 10 l vees ja hoolikalt kasta sellega kompostihunnikut.
	Prügi-Septik 500g Ebameeldivate lõhnade kõrvaldamiseks. Toimeained: tugevatoimelised naturaalsed eeterlikud õlid (lavendliekstrakt 1%) segus mineraalsete komponentidega. Vahend kõrvaldab ebameeldivad lõhnad, hoiab eemal lihakärbseid, toakärbseid, mardikaid, mitmesugused muud putukad ja nende vastsed ega lase nendel paljuneda. Pidurdab hallituste ja bakterite arengut. Täielikult bioloogiliselt lagunev. Ei sisalda keemilisi insektitsiide. Jäätmeid saab komposteerida, toode ei mõju mullas olevatele mikroorganismidele.  Kasutuskohad ja toime. Inimeste ja loomade bioloogiliste jäätmete kogumiskohad, toidu- ja aiajäätmete komposteerimiskastid, prügikastid, kuivkäimlad.