Tali- ja suviküüslauk

Horticom pakub aiandustootjatele sügisel nii tali- kui ka suviküüslauku 5kg ja 20kg kottides. Küll on aga on tali- ja suviküüslaugu sortide erinevus küllaltki suur nii mahapanekuaja, säilivuse, saagikuse kui ka maitseomaduste poolest.

 

Taliküüslauk

Eestis kasvatatakse enamasti taliküüslauku. Taliküüslauk on oma maitse poolest teravam ja intensiivsem, kui suviküüslauk. Lisaks sellele on ta ka saagikam, kui suviküüslauk. Taliküüslauk pannakse mulda sügisel: septembri lõpul-oktoobri algul. Üldine soovitus on 1-1,5 kuud enne püsivate külmade saabumist. Selle ajaga jõuab küüslauk korralikult juurduda, kuid ei jõua veel tärgata. Eesti Maaülikooli katsetes istutati küüslauku 10-päevase intervalliga septembri algusest kuni novembri keskpaigani (kuni maapind veel võimaldas). Tulemused näitasid, et kõige vähem talvekahjustusi ja suurim saak saadi septembri lõpus – oktoobri alguses istutatud küüntest. Septembri alguses maha pandud küüntest saadi samuti korralik saak, kuid optimaalsest hilisema istutuse korral vähenes saagikus ca 40%.

Korraliku lumekatte puhul ei ole küüslaugul talvitumise probleeme. Eesti kliimatingimustes ja küüslaugu suhteliselt väikeste kasvupindade tõttu ei ole meil küüslaugukahjustajatega suuri probleeme esinenud. 

Õige koristusaja valik on väga oluline tegur turustamiskõlbliku saagi saamiseks ning samuti säilivuse tagamiseks. Olenevalt kasvuperioodi ilmastikust ja kasvatatavast sordist on küüslauk meie tingimustes koristusküps augusti ja septembri alguse vahel, harvem juba juuli lõpus. Taliküüslaugu sordid valmivad varem kui suviküüslauk ja on suurema saagikusega. Õige aeg koristamiseks on kui lehed hakkavad kolletuma ja kuivama, ebavars närtsima, on välja kujunenud liitsibul ja selle kuivsoomused omandanud sordile iseloomuliku värvuse. Küüslaugu koristamisega ei tohi hilineda, sest sellisel juhul võivad tütarsibulad ülesvõtmisel sibulakanna küljest lahti rebeneda ja nii väheneb kaubanduslik saak. Samuti on rebenenud kattesoomustega küüslaugud haigustele vastuvõtlikumad ja üksikud küüned hakkavad niiskust saades kergesti kasvama. Saagikoristuse käigus lagunenud liitsibulatest jääb mulda palju küüni, mis muutuvad „umbrohuks” järgneva kultuuri kasvatamisel. Küüslaugu saagikus võib suuresti varieeruda, olenevalt sordist ja kasvutingimustest võib saaki saada 3-15 t/ha.

Taliküüslauk säilib üle talve kehvemini, kui suviküüslauk.

Loe Horticomi valikus olevaid taliküüslaugu sordikirjeldusi.

 

Suviküüslauk

Suviküüslauk pannakse maha kevadel aprilli lõpul või mai algul. Üles võetakse ta hiljem, kui taliküüslauk. Õige aeg selleks on septembri keskel. Küüslauk armastab orgaanilist väetist – enne küünte muldapistmist võiks suviküüslaugu kasvukohta kaevata komposti, suve jooksul võib taimi turgutada kõdusõnnikuga. Suviküüslaugu jaoks on meil kasvuaeg pisut liiga lühike ning seetõttu jääb ta saagikuselt taliküüslaugule oluliselt alla, samuti pole maitse nii terav ja intensiivne, vaid pigem mahedam. Seega sobib ta ideaalselt neile, kelle jaoks tavapärane küüslauk liiga tugev tundub. Mahedama maitsega suviküüslauk sobib hästi pigem toorelt tarbimiseks.

Suviküüslauk on hea säilivusega!

Loe Horticomi valikus olevaid suviküüslaugu sordikirjeldusi.

———————————————————————————————————————————————————————————————————————————–

Allikad: www.horticom.ee ja MES (Maaelu edendamise sihtasutus) nõuandeteenistus www.pikk.ee

Loe täpsemalt küüslaugu kasvunõuete kohta!