Toalilled ja talv: kuidas keeruline aeg üle elada?
14.11
Liiga pime, liiga soe, liiga kuiv õhk… Ära lase oma lemmikutel piinelda, sest igale probleemile on lahendus.
Kõigepealt üks lihtne asi, millega saab taimede enesetunnet pimedal ajal parandada – hoia lehed tolmust puhtad! Päevavalgust on praegu niigi napilt ja kui lehti katab lisaks ka tolm, jõuab taimeni valgust veelgi vähem.
Suuremad lehed (nt draakonipuudel, kummi-viigipuul) tee puhtaks niiske lapiga. Eriti mugavad on niisked taimede puhastuslapid, kuna need ei jäta lehe pinnale veeplekke. Väiksema taime saab viia duši alla. Enne dušitamist kata pott pealt kilega, et vesi mulda ära ei uhuks.
Lisavalgust taimelambist
Kui valgust napib, venivad taimed välja ja jäävad niruks, leheotsad pruunistuvad. Tõsta aasta kõige pimedamatel kuudel taimed aknale lähemale. Veelgi parem, kui saad anda taimelampidega lisavalgust. Tavalised pirnid, mis põlevad lae- või põrandalampides, taimi ei aita, sest meie rohelised kaaslased vajavad teistsuguse lainepikkusega valgust. Spetsiaalsetes taimelampides ja valgustorudes on sobiv spekter täpselt välja timmitud. Müügil on ka taimevalguspirne, mille saab keerata tavalisse valgustisse.
Pane taimelambid põlema kohe hommikul, sest enamik toataimi vajab päeval vähemalt 12 tundi korralikku valgust. Hilissügisel ja varatalvel, kui akna taga on enamik ajast hämar või pime, on väljavalgustatud rohelust kena vaadata ja eluruum mõjub hubasemalt. Ööseks lülita valgus välja, sest taimedki tahavad puhata pimeduses.
Ühele paras, teisele palav
Enamik tänapäeva toataimedest on troopilise päritoluga ja neile sobib igati keskküttega kodude ühtlane toatemperatur (20° ringis). Sellised taimed on draakonipuud, diifenbahhia, lehtliilia, tõlvlehik, tiigerlehik, flamingolill, aglaoneema, enamik orhideid, tups-rohtliilia, toasõnajalg nefroleep, sulgvõhk jne.
Subtroopikast pärit viigipuud, sidrunipuu, kalamondiinipuu, loorberipuu, luuderohi, fatseedera, osa palme (harilik ja kanaari datlipalm, karuspalm, kääbuspalm), käändnoliina jt tahavad seevastu talvituda jahedas (5–15°) ja valgusrikkas kohas. Kahjuks pole alati jahedat esikut, kinniehitatud rõdu või n-ö külma tuba, kuhu nad tõsta. Soojas toas nad piinlevad ja hakkavad lehti langetama.
Niisuta õhku
Aknalaual või akna läheduses paiskub tihti taimedele tulikuumast radiaatorist kuuma kuiva õhku. Rohelus armastab aga niiskemat keskkonda. Kuivas õhus leheotsad pruunistuvad ja kuivavad. Õhu niisutamiseks pane taimede lähedusse spetsiaalseid õhuniisuteid, abi on ka veekausist. Üks võimalus on valada potialusele vett ning tõsta pott kõrgemale, et juured vees ei liguneks.
Piserda aeg-ajalt taimi. Piserdisse pane kindlasti soe vesi, sest siis jõuab taimedeni mõnus soe udu.
Paljud ilmselt ei tea, et põrandaküte kuivatab otse vastu põrandat olevas potis mulda. Soojast põrandast eraldamiseks aseta pott madalale alusele. Aiapoest leiab selle tarbeks ratastega potialuseid, millega on väga mugav suuremaid taimi ka teise kohta veeretada.
Kasulik on paigutada taimed lähestikku, sest siis tekib nende ümber soodsam mikrokliima ja õhk püsib niiskemana.
Ohud aknalaual
Jälgi, et lehed ei jääks otse vastu jääkülma klaasi. Halba teeb ka aknalaua külm pind, mis jahutab potis olevat mulda. Külmast mullast (sooja alla 10°) ei suuda juured enam kätte saada niiskust ja toitaineid.
Kui muld on lisaks ka liigniiske, tekib õhupuudus ning juured lähevad kergesti mädanema. Aga lillesõber imestab, miks taim hakkab kastmisest hoolimata närbuma. Külma isoleerimiseks pane pottide alla paksu pappi, vahtplasti, korgist aluseid vms.
Ära unusta, et enne toa õhutamist tuleb taimed akna lähedusest kaugemale tõsta. Külma saanud lehed ja õienupud hakkavad mõne aja pärast varisema. Jäine õhuvoog võib õrnematele liikidele mõjuda hukutavalt.
Kas väetada või mitte?
Kindlasti vajavad talvel väetist need toalilled, mis õitsevad või kui potis on turbamuld (turbas pole piisavalt toitaineid). Lisatoitu tahavad ka aasta läbi kasvavad troopilised liigid. Kui olude sunnil peab jahedalembene taim veetma talve soojas ja valges kohas, vajab temagi väetist. Kasuta kvaliteetset lilleväetist, mis sisaldab kõiki vajalikke makro- ja mikroelemente. Eriti hea on selline väetis, mis sisaldab kergesti omastatavat rauda – siis ei muutu lehed valguse vähesuse tõttu heledaks ega varise.
Talvel on paras väetada kord kuus, norm on enamasti pakendil kirjas. Asjatundjad soovitavad selle koguse jagada omakorda pooleks ja anda lahjemat lahust kaks korda kuus. Siis on mullas pidevalt ja parajas koguses toitaineid.
Kuidas kasta?
Talvel on taimede elutegevus aeglasem ja nad võib kergesti üle kasta. Et seda ei juhtuks, on kõige kindlam proovida sõrmega mulda: kui see on pärast viimast kastmist jõudnud taheneda ja on kuiv, on aeg uuesti juua anda. Kasta kindlasti toasooja veega. Ülekastetud või kuivale jäänud taimedel hakkavad leheotsad kuivama ja lehed vajuvad lonti.
Horticom soovitab:
 |
Roheliste toataimede kastmisväetis Horticom 100% veeslahustuv kompleksväetis. Eriti sobiv toas kasvavate erinevate roheliste taimede, palmide ja sõnajalgade toitainevajaduste rahuldamiseks. Kõrge lämmastiku osakaal tagab taimele terve kasvu ja lehtedele sügavrohelise värvuse. Lahustage pulber vees ja lisage kastmisveele 1,5-2g/L (mõõtelusikas = 2g). Märts – oktoober: toas väetada 1 kord nädalas. November – veebruar: väetada 1-2 kord kuus. |
 |
Õitsvate toataimede kastmisväetis Horticom 100% veeslahustuv kompleksväetis. Spetsiaalselt õitsvatele taimedele mõeldud kastmisväetis on eriti sobiv toas, rõdul ja terrassil kasvavatele õitsvatele taimedele. Kõrge fosfori osakaal soodustab õite lopsakat moodustumist ja tugevat värvumist. Lahustage pulber vees ja lisage kastmisveele 2g/L (mõõtelusikas = 2g). Märts – oktoober: toas väetada 1 kord nädalas. November – veebruar: väetada 1-2 kord kuus.
|
 |
Universaalne väetis, mille kasutamisel suureneb saagikus ja õitsemine ning taime lehed muutuvad sügavroheliseks ja on eriti terved. Väetiselahust koos veega saab kokku 300L. Väetis on unikaalne, kuna sisaldab kaltsiumi ja magneesiumi, mis tagavad nähtavalt tugevate lehtede ja õite kasvu. Compo parima retseptuuriga väetis! Enne kasutamist loksutada. Märtsist oktoobrini väetada 1 kord nädalas. Õitsvaid taimi ning amplitaimi soovitame õitsemise perioodil, maist septembrini, väetada 2 korda nädalas. Õrnad taimed nagu orhideed, kaktused, sukulendid, asalead, kannikesed, sõnajalad: täida doeerimisnõu vähima määrani (I) ning sega see kastekannus 3-4L veega. Novembrist veebruarini: väeta 1-2 korda kuu jooksul. Ära väeta amplitaimi talvel. Doseerimisjuhis dosaatori (korgi) abil: I = segamine 2L veega II = segamine 4L veega III = segamine 6L veega. Dosaator ääreni = segamine 10L veega
|
 |
Elho käsipritsid ja kastekannud Stiilsed ja modernse disainiga pihustid ja kastekannud, mis sobivad ideaalselt toas erinevate taimede ja lillede kastmiseks. Kvaliteetne ja mugav käepide. Erinevate värvuste ja mahutavustega. |
|
|
Taimelamp Fiora LED 10W E27 on spetsiaalne taimelamp, millel on taimedele sobiv valguskiirte värvispekter, mis tugevdab taimevarsi ja kiirendab fotosünteesi taimedes. Taimelamp ei muutu ka liiga kuumaks, vältimaks, et liigne soojus võiks kõrvetada taimede lehti või venitada välja kasvukuju. Pakend sisaldab pistikut ja juhet. |
Tooted saadaval hästi varustatud kauplustes üle Eesti või www.aednik24.ee