Kevad on veel kaugel, kuid ere talvepäike võib igihaljaid taimi juba valusalt põletada. Aeg on sättida kohale varjutuskangad.

Kui maapind on külmunud, aga taevas särab päike, on päikesehelladel okaspuudel ja igihaljastel lehtpõõsastel käes keerulised ajad. Miks?

Tugeva päikesega kuumenevad okkad ja lehed sedavõrd, et neis olev niiskus hakkab auruma. Maapind on aga külmunud, juured ei saa vett asemele imada ning okkad-lehed kuivavad. Päikesekiirgust võimendab valge lumi, kust kiired tagasi peegelduvad. Suurimas ohus on need puud-põõsad, kellele langeb päeva keskel otsene päike.

Varjutamiseks võib kasutada hõredat kotiriiet ja kuuseoksi, kõige mugavam on seda teha aga spetsiaalse varjutuskangaga. See on peenest plastribast kootud võrk, mis tekitab väikese varju ja aitab kiirgust hajutada. Lisaks kaitseb kangas ka tugeva tuule eest, mis võimendab miinuskraade ja võib tekitada tõsiseid külmakahjustusi.

Igihaljas võra vajab tugeva kiirguse eest kaitset seni, kuni maapind sulab ja juured taas tööle hakkavad. Alles siis võib katte ära võtta.

 

Keda eelkõige aidata

Põletava talvepäikesega toimetulemiseks vajavad abi just nooremad, hiljuti istutatud puud-põõsad, kuna nende juurekava pole veel piisavalt suur. Vanemaks saades ulatuvad juured sügavamale, hangivad paremini niiskust ja põletusoht pole enam nii suur. Taim saab sageli juba ise hakkama.

Kaitset vajavad kanada kuused ‘Conica’, ‘Alberta Globe’ jt sordid; ida-elupuu ja hariliku elupuu sordid; ebaküpressid, kadakate liigid ja sordid. Päike võib tõsiselt liiga teha isegi meie kodumaisele liigile harilikule kadakale.

Varju vajavad igihaljad rododendronid ja pukspuud. Kaitset ei vaja meie harilik kuusk ja mänd. Samuti heitlehised rododendronid, mille võra on talvel raagus ja päikest ei karda.

 

Kuidas paigaldada

Ära pane varjutuskangast otse võrale, nii et kangas surub vastu okkaid või lehti. Õhk peab saama taime ja katte vahel liikuda. Kinnita kangas tugikeppidele (need tuleb maasse torgata enne pinnase külmumist) või karkassile.

Palju abi on ka sellest, kui teed taime päikesepoolsele küljele tugikeppide abil kangast sirmi.

Mitte mingil juhul ära kata taimi aga katteloori või kilega! Katteloor on mõeldud sooja hoidmiseks. Kui päike sellele peale paistab, läheb loori all väga kuumaks ja igihaljas taim hakkab sõna otseses mõttes küpsema. Kile on veelgi hullem, sest ei lase õhku läbi. Peenest plastribast kootud varjutuskangas on parim materjal, kuna laseb õhku läbi ja selle all ei teki kondensatsioonivett.

 

Nippe, kuidas põletusohtu vähendada

Päikeselisel talvepäeval viska okaspuudele õrnalt lund peale. Lumi sulab ja puu saab okaste kaudu juua.

Ereda päikesega puista ümber taimede kuiva turvast, et kiirgus ei saaks lumelt tagasi peegelduda ja sel moel võimenduda. Varu juba sügisel ära kevadine kasvuturvas ja hoia seda kohas, kus ta ära ei külmu. Kuiv turvas kulub hädasti ära ka siis, kui lund ei ole ja tuleb kõva pakane. Siis on turvast hea puistata ka maapinnale juurte kaitseks. Piisab juba 5 cm paksusest kihist, sest kuiv materjal isoleerib hästi külma eest.

Kui aianurgas ootab põletamist pärast aastavahetust toast välja visatud jõulukuusk või -nulg, saab selle nüüd edukalt varjutamiseks ära kasutada. Abi on ka poolraagus puust, sest seegi hajutab kiirgust. Säti puu kaitset vajava taime lõunapoolse külje ette, oksi saab kasutada madalamate okaspuuvormide ja igihaljaste lehtpõõsaste katmiseks.

 

Kaitsev lumevaip

Kohev lumi on parim looduslik kaitse roomavatele ja laiuvatele okaspuudele, samuti pukspuudele jt madalatele igihaljastele lehtpõõsastele. Lume all läheb olukord ohtlikuks aga siis, kui on sulailmad ja seejärel läheb külmaks. Lumele tekib jäätunud kiht ja taimed jäävad õhupuudusesse. Olukord laheneb, kui jäine koorik purustada. Pehmete ilmadega sulab lund vähemaks ja madalate okaspuude oksad jäävad põletava päikese kätte. Seda tuleb jälgida ning neile varjutuskangas või kuuseoksad õigel ajal peale panna. Lumi kaitseb ka igihaljaid poolpõõsaid ja kiviktaimlapadjandeid, kellele ere päike samuti haiget teeb. Kui kaitsev lumevaip kaob, säti varjuks peale kuuseoksi või laota peenrale varjutuskangas.

 

Kuidas pääseda tüütust varjutamisest

Lahendus on lihtne – istuta igihaljad rododendronid ja päikesepõletusele tundlikumad okaspuud sellisesse kohta, kus on talvel ja varakevadel keskpäevase päikese ajal vari. Neid taimi põletusoht ei ähvarda ja sa ei pea igal aastal varjutamisega mässama. Parimat varju annavad kõrged männid, kiirgust aitavad hajutada ka raagus lehtpuud ja -põõsad. Ohutu koht on hoone põhjapoolse seina ääres.

Kasulik on teada ka seda, et sügisel korralikult juua saanud okaspuid ohustab päikesepõletus vähem, kuna okka rakud on vett täis. Eriti hoolega kasta okaspuid esimestel aastatel pärast istutamist, kuna juured ei ulatu siis veel piisavalt sügavale.

 

Horticom soovitab:

  Horticom varjutuskangas 1,5x2m, 1,5x3m, 1,5x5m ja 1,5x10m

Varjutuskangaid kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini, ka okaste kuivamise oht on väiksem. Sobib kasutada ka kõigi teiste aiakultuuride istutusjärgseks varjutamiseks nii avamaal kui kasvuhoones, samuti tuuleõrnadetaimede kaitseks. Varjutuskangas on UV-kindel. Kasutusaeg vähemalt 4 hooaega. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli. Varjutusvõime 42%.