Esimesed külvid avamaale

Kõige varem saab kasvuhoonesse külvata redist, rukolat ja salatit. Olenevalt ilmast, saab aprilli teises pooles teha ka esimesed külvid peenramaale.

Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, vaata täpsemalt seemnepakendilt. Kuna köögiviljad vajavad viljakat mulda, siis puista peenra tegemisel sisse ka komposti ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.

Aedherne idanemiseks piisab juba paarist soojakraadist. Külma mulda külvates ära seemneid leota, sest siis võivad need mädanema minna.

Porgand idaneb aeglaselt ja võib tärgata alles mõne nädala pärast, sellepärast torka külviridade tähistamiseks siia-sinna ka kiirelt tärkava redise, aedsalati või rukola seemneid. Kata külv kohe looriga, sest siis ei pääse porgandikärbes peenrale munema. Tema vastsed ongi süüdi porgandite “ussitamises”.

Spinat kasvab kiirelt (30–45 päeva), tema abil saab ruttu jagu kevadisest vitamiininäljast.

Rukola ehk põld-võõrkapsas sirgub veelgi kiiremini, vürtsikaid lehti saab juba paari nädala pärast.

Lehtsalat kasvab aedsalati teisenditest kõige kiiremini. Peasalati (jää- ja võisalat) ja rooma salati taimed kasvata pigem aknalaual või kasvuhoones ette ja istuta siis peenrale.

Redis hakkab idanema juba 1–2° juures, soojemas mullas tärkab muidugi kiiremini. Mahlakad redised kasvavad vaid siis, kui muld on pidevalt niiske.

Aedtilli võib samuti varakult külvata, kuid jahedas mullas tärkab ta alles 2–3 nädala pärast.

Petersell idaneb kaua, 3–4 nädalat. Külviridade tähistamiseks külva siia-sinna redist, aedsalatit või rukolat.

Pastinaagi, naeri ja kaalika saab samuti varakult maha panna.

Kasuta katteloori

Nii kasvuhoones kui avamaal kata külvid kattelooriga, sest maapind on veel jahe ning ööd külmad, vahel on veel öökülmagi. Kuna loor säilitab enda alla kogunenud soojust, siis idaneb seeme rutem ja taimed kasvavad kiiremini. Kuni tärkamiseni võid hoida peal lausa paari-kolme kihti loori. Kuna kihtide vahele jääb õhk, isoleerib selline kate eriti tõhusalt külma eest. Tärganud taimed vajavad valgust, siis hoia neid ühe loorikihi all. Külmaks ööks tasub aga jälle loore rohkem peale panna. Laota loor maapinnale lõdvalt, et taimedel oleks hiljem ruumi kasvada. Kastmise ajaks pole vaja loori ära võtta, sest see laseb vett läbi. Jälgi, et loori all ei võtaks võimust umbrohi. Lisaks katteloorile võib müügilt leida ka talveloori. See on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb külma eest paremini. Lumeta talvel on sellega hea kaitsta näiteks maasikaid, kevadel saab talveloori all hakata varakult kasvatama salatit, maitserohelist, varajast kartulit jm.

Статья:

Esimesed külvid avamaale

12. Mai 2025