Kas pole hea mõte – ilupeenar, mille ilu sünnib sõna otseses mõttes ka patta panna?

Moodsasse väikeaeda ei soovi paljud enam traditsioonilist sirgete peenardega köögiviljamaad, aga samas tahaks ju suvel süüa enda kasvatatud värsket aiakraami. See on täitsa võimalik, sest lillede ja madalate ilupõõsaste vahele saab tarbeaia täiesti edukalt ära peita.

Tegelikult on enamik aedvilju nii kenad, et neid võib vabalt sättida kasvama ilupeenrasse dekoratiivtaimede vahele. Kena lehestiku, ilusate õite või siis põneva kasvukujuga köögiviljad lisavad vürtsi ilutaimekooslustele.

Dekoratiivsed on ka ühe- ja mitmeaastased maitsetaimed, mida on lihtne sobitada söödavasse ilupeenrasse. Vaid hoogsalt risoomidega levivad mündid sinna ei sobi.

Lisaks on ka püsi- ja suvelillede hulgas terve hulk selliseid, mis kõlbavad süüa ja mida saab köögis mitmeti kasutada. Lisaks õitele sobivad toidu tegemiseks ka lillede noored lehed ja võrsed ning mõnel liigil isegi juured. Ühesõnaga – ilu ja kasu saab omavahel igati edukalt ühendada.

Servad ja pinnakatted

Peenra serva saab kena ääre käharpetersellist, mille säbruline lehestik on tihe ja konkreetne. Värvilaikudeks säti peterselli vahele värviliste lehtedega aedsalateid. Eriti sobilikud on lollo-rosso ja tammelehe tüüpi lehtsalatid, mille pitsilised ja lokilised lehekodarikud lisavad peenraserva põnevat struktuuri.

Toredad servataimed ja pinnakatjad on taasviljuvad ehk kuumaasikad, mis  annavad saaki juuni lõpust sügiskülmadeni. Selline maasikavaip on kogu suve kaetud õitega. Kui muld on viljakas, on ka kuumaasikate viljad küllalt suured, igal juhul märksa kogukamad kui metsmaasikatel.

Kena pinnakatte saab porganditest, mille õrn lehestik püsib ilusana kogu suve. Ilusad on ka aedtilli õhulised helerohelised puhmikud. Säravaid laike lisavad peenrasse värvikate varte ja läikivate lehtedega lehtpeedid.

Efektsed laugud

Varasuvel õitseb karulauk, millelt saab enne õitsemist vitamiinirikkaid küüslaugulõhnalisi lehti. Juuni esimesel poolel puhkevad talisibula valged tihedad õisikukerad. Murulauk tekitab õitsemise ajal juunis ja juulis ilusaid roosakasvioletseid värvilaike.

Ilupeenras kõrguv porrulauk on oma laiade sinakasroheliste lehtedega seal igati omal kohal, hilissuvel rõõmustavad pilku tema suured valkjad õisikukerad. Suve lõpus hakkab õitsema mugullauk, mille valged poolkerajad õisikud ehivad peenart külmadeni. Mugullaugu lamedate lehtedega puhmik on kena ka ilma õiteta, lehtedel on mahe küüslaugumaitse.

Madalamate roosipõõsaste vahel on ideaalne koht küüslaugule, mille maopeadena keerduvad graatsilised õisikuvarred moodustavad roosiõitega maalilise koosluse.

Kogukad pilgupüüdjaid

Lopsakas rabarber asendab vabalt laudlehte ja kilplehte, lisaks uhketele lehtedele rõõmustavad silma ka rabarbri jämedad punased varred.

Lehtkapsas, mille toiteväärtust peetakse kapsaste hulgas suurimaks, ongi pigem ilutaim. Ühtviisi toredad on palme meenutavad pikkade lehtedega kõrged sordid kui madalad värvilised kerakesed. Lehtkapsad kaunistavad peenart pikalt, kuni talve tulekuni.

Vahvad on puhmikuna kasvavad suvikõrvitsad, mille igal sordil on isemoodi lehemuster. Kui ruumi on palju, saab suvikõrvitsatest kujundada vahvalt kirju pinnakattevaiba.

Lillepeenras on igati omal kohal püramiidil roniv aeduba. Ja isegi mõni varajase kartuli puhmik sobib ilutaimede vahele kasvama! Kartulipealsed ja õied on ju tegelikult väga ilusad, sõltuvalt sordist on õisi valgeid, sinakaid ja punakasvioletseid.

Maitsvaid suvelilli

Tore pilgupüüdja on ilupeenras toestusel roniv lõhnav lillhernes, mille õiepungi ja õisi saad lisada salatisse. Begooniate hapukad õied annavad huvitava maitsevarjundi salatile.

Suure mungalille lehti ja õisi pane salatisse, lehed ja seemned asendavad aedviljade hapendamisel mädarõigast ja sinepiseemneid. Rebasheina noori kasve ja lihakaid lehti kasuta nagu spinatit, värskelt puhkenud õisikuid prae muna sees, küpsemata seemneid ja õiepuru puista salatile ja võileivale.

Pronks-lutiklille noorte lehtedega maitsesta suppe, salateid, liharoogi ja marinaade.

Mõnusa hapuka maitsega on aedportulaki noored lehed ja võrsed, mida võid lisada köögi- ja puuviljasalatile, omletile, aedviljasupile, ühepajatoidule või segada kohupiima ja kodujuustuga.

Söödavaid püsililli

Päevaliiliate lihakad õied on õrna magusa mekiga. Kasuta värskelt avanenud õisi: küpseta, hauta, lisa supile, haki peeneks ja lisa salatile. Avanemata õiepungi lõika omleti sisse. Noortest lehtedest tee salatit.

Aedvaagi juured asendavad ingverit: lisa neid pudrule, kastmele, kompotile, keedisele, magustoidule.

Jumikaõite kroonlehed annavad värvi kahvatutele salatitele, noori vitamiinirikkaid lehti pane kevadel toorsalatisse. Karikakarde ja härjasilmade õiekroonlehti ja noori lehti lisa salatile ja supile, noori kevadisi võrseid kasuta vokiroogades. Hariliku kirikakra õisi ja lehti lisa salatile ja supile.

Kortslehe noori mahedamaitselisi võrseid ja lehti võid kasutada nii toorelt kui soojas toidus, õisikutest saad maitsva tee.

Köögis saab kasutada ka mitmeid kellukaid: suureõielist, laialehist, nõgeselehist, piimjaõielist ja kurekellukat. Noori vitamiinirikkaid võrseid ja lehti lisa salatile ja supile, magusaid õisi pane toorsalatisse.

Kopsurohu vitamiini- ja mineraalainete rikkad noored varred ja lehed sobivad salatisse, suppi, hautisse, omletti ja pirukatäidiseks.