Muru püsib ilus ega sammaldu, kui seda paari-kolme aasta tagant lubjata. Oktoobris-novembris on parim aeg see töö ära teha.

Muidugi võib muru lubjata ka kevadel või suvel, aga õue kattev roheline vaip ei näe just kõige kenam välja, kui sinna on puistatud valgeid graanuleid või heledat “jahuˮ. Aiahooajal tahaks murul ju paljajalu käia ja nautida ilusat rohelist pinda, kus mitte miski silma ei riiva. Muru on targem lubjata sügisel ka seetõttu, et sammal alustab pealetungi just sügisel ja talvel, kui ilm on niiske ja päikest napib. Tasub teada sedagi, et sügisene lupjamine pärsib muru talvitumishaiguste levikut.

Mida lubiaine teeb?

Murukõrrelised kasvavad kõige paremini nõrgalt happelises (pH 5,6–6,5) mullas. Paraku muudavad vihmavesi, kõdunevad taimejäänused, lagunenud puulehed jne pinnase tasapisi happelisemaks. Murutaimedele see ei sobi, sest happelises kasvukeskkonnas omastavad nad halvemini toitaineid ning jäävad nõrgaks. Maa võib olla happeline ka seetõttu, et muru rajati turbasegusele mullale.

Kui murus hakkab sammal võimust võtma ning sinna on tekkinud oblikaid ja põldrõikaid, on see märk happelisest mullast, sest mainitud taimedele just meeldibki hapu maa. Lubiaine vähendab mulla happesust. Nõrgalt happelises mullas lahustuvad taimetoitained paremini ning mikroorganismid tegutsevad aktiivsemalt. Murutaimedele see meeldib ja nad kasvavad paremini. Sammal seevastu kaob, kuna kasvukeskkond muutub sobimatuks.

Jõuab ka varakevadel

Kui sügisel ei jõudnud muru lubjata, siis tee see ära varakevadel kohe pärast lume sulamist. Koos lumesulamis- ja vihmaveega imbub lubiaine kiirelt pinnasesse ning selleks ajaks, kui muru kasvu alustab, on muld juurte piirkonnas saavutanud juba sobiva happesuse.

Eestis toodetud aia- ja murulubi on jahvatatud lubjakivist. Lisaks happesuse neutraliseerimisele rikastab lubjakivijahu mulda ka kaltsiumi ja magneesiumiga. Muru on soovitatav lubjata iga 2–3 aasta tagant. Paras kogus on 80 grammi ruutmeetri kohta.

Müügil on aialubi nii peene jahu kui väikeste terakestena. Vastavalt vajadusele ehk murupinna suurusele saab osta väiksema (1–5 kg) või suurema (nt 10 kg; 20 kg) pakendi.

Murule võib puistata mulla happesuse vähendamiseks ka puutuhka. Selles sisalduv kaalium muudab muru vastupidavamaks haigustele ja talvekülmale. Puutuhk rikastab mulda ka fosfori, kaltsiumi ja magneesiumiga. Puutuhka kulub ruutmeetrile rohkem kui lubjakivijahu: pool klaasitäit ehk 100–120 g.

Sammaldumise põhjuseid on palju

Lisaks liiga happeliseks muutunud pinnasele on veel rida põhjuseid, miks sammal tikub muru sisse.

• Pidev liigniiskus meeldib samblale, aga mitte murukõrrelistele.
• Murutaimed armastavad päikest ja täisvarjus ei kasva, varjulises kohas sööb sammal muru välja.
• Tihenenud pinnases ei saa murukõrreliste juured piisavalt õhku ja taimik hõreneb. Tekivad tühikud, kuhu tungib sammal. Olukorda parandab muru õhustamine ja liivatamine.
• Pidev liiga madalalt (alla 4 cm) niitmine kurnab murutaimed välja, sest neil on liiga vähe rohelist osa fotosünteesimiseks ehk endale “toiduˮ valmistamiseks. Sammal asub pealetungile.
• Kui muru ainult niidetakse ja üldse ei väetata, jääb mullas toitaineid väheks, kuna iga niitega viiakse ära palju vajalikke toitaineid. Muru jääb nälga, hõreneb ning sammal tungib sisse.

Kiiresti saab samblast lahti samblatõrjevahenditega, juba mõne päevaga. Kuid kui sa sambla tekke põhjuseid ei kõrvalda, on ta varsti tagasi, eelkõige niiskes ja varjulises kohas.

Mida teha veel sügisel muru heaks?

Kuna suuremaid aiatöid enam pole, on nüüd aega, et muru õhustada, liivatada ning riisuda kamarast välja kõdukihti. Kui saad need tööd praegu ära teha, siis milleks neid jätta kevadeks, kui on niigi kiire! Muru peab talvituma minema 3–4 cm kõrgusena. Kui vaja, niida kasvõi novembris. Muru ei tohi jääda talveks liiga kõrgeks, sest tihe ja lopsaks rohi muutub lume all umbseks ning levima hakkavad seenhaigused.