Talv on taimede jaoks keeruline aeg, kuna valgust on vähe ning kütteperiood muudab toa õhu liiga soojaks ja kuivaks. Siiski saab mõningaid nippe järgides taimede elu talvel pisut kergemaks muuta.
Kõigepealt üks lihtne näpunäide, millega saab taimede enesetunnet pimedal ajal parandada – hoia lehed tolmust puhtad! Päevavalgust on praegu niigi napilt ja kui lehti katab lisaks ka tolm, jõuab taimeni valgust veelgi vähem.
Suuremad lehed (nt draakonipuudel, kummi-viigipuul) tee puhtaks niiske lapiga. Eriti mugavad on niisked taimede puhastuslapid, kuna need ei jäta lehe pinnale veeplekke. Väiksema taime saab viia duši alla. Enne dušitamist kata pott pealt kilega, et vesi mulda ära ei uhuks.
Lisavalgus taimelambiga
Kui valgust napib, venivad taimed välja ja jäävad kiduraks ning leheotsad pruunistuvad. Tõsta aasta kõige pimedamatel kuudel taimed aknale lähemale. Veelgi parem, kui saad anda taimelampidega lisavalgust. Tavalised pirnid, mis põlevad lae- või põrandalampides, taimi ei aita, sest meie rohelised kaaslased vajavad teistsuguse lainepikkusega valgust. Spetsiaalsetes taimelampides ja valgustorudes on sobiv spekter täpselt välja arvutatud. Müügil on ka taimevalguspirne, mille saab keerata tavalise valgusti sisse.
Pane taimelambid põlema kohe hommikul, sest enamik toataimi vajab päeval vähemalt 12 tundi korralikku valgust. Hilissügisel ja varatalvel, kui akna taga on enamik ajast hämar või pime, on valgustatud rohelust kena vaadata ka väljast ja eluruum mõjub hubasemalt. Ööseks lülita valgus välja, sest taimedki tahavad pimeduses puhata.
Ühele paras, teisele palav
Enamik tänapäeva toataimedest on troopilise päritoluga ja neile sobib igati keskküttega kodude ühtlane toatemperatur (20° ringis). Sellised taimed on draakonipuud, diifenbahhia, lehtliilia, tõlvlehik, tiigerlehik, flamingolill, aglaoneema, enamik orhideesid, tups-rohtliilia, toasõnajalg nefroleep, sulgvõhk jne.
Subtroopikast pärit viigipuud, sidrunipuu, kalamondiinipuu, loorberipuu, luuderohi, fatseedera, osa palme (harilik ja kanaari datlipalm, karuspalm, kääbuspalm), käändnoliina jt tahavad seevastu talvituda jahedas (5–15°) ja valgusrikkas kohas. Kahjuks pole alati jahedat esikut, kinniehitatud rõdu või n-ö külma tuba, kuhu nad tõsta. Soojas toas neile ei meeldi ning seetõttu hakkavad nad lehti langetama.
Niisuta õhku
Aknalaual või akna läheduses paiskub taimedele sageli radiaatorist kuuma kuiva õhku. Rohelus armastab aga niiskemat keskkonda. Kuivas õhus leheotsad pruunistuvad ja kuivavad. Õhu niisutamiseks pane taimede lähedusse spetsiaalseid õhuniisuteid, abi on ka veekausist. Üks võimalus on valada potialusele vett ning tõsta pott kõrgemale, et juured vees ei liguneks.
Aeg-ajalt tuleks taimi ka piserdada. Pane käsipritsi kindlasti soe vesi, sest siis jõuab taimedeni mõnus soe udu.
Paljud ilmselt ei tea, et kui pott on otse vastu põrandaküttega põrandat, siis kuivatab see potis olevat mulda. Selle vältimiseks pott asetada madalale alusele. Aiapoest leiab selle tarbeks ratastega potialuseid, millega on väga mugav suuremaid taimi ka teise kohta veeretada.
Kasulik on paigutada taimed lähestikku, sest siis tekib nende ümber soodsam mikrokliima ja õhk püsib niiskemana.
Ohud aknalaual
Aknalaual jälgi, et lehed ei puutuks vastu jääkülma klaasi. Halba teeb ka aknalaua külm pind, mis jahutab potis olevat mulda. Külmast mullast (sooja alla 10°) ei suuda juured enam kätte saada niiskust ja toitaineid.
Kui muld on lisaks ka liigniiske, tekib õhupuudus ning juured lähevad kergesti mädanema. Külma isoleerimiseks pane pottide alla paksu pappi, vahtplasti, korgist aluseid vms.
Ära unusta, et enne toa õhutamist tuleb taimed akna lähedusest kaugemale tõsta. Külma saanud lehed ja õienupud hakkavad mõne aja pärast varisema. Jäine õhuvoog võib õrnematele liikidele mõjuda hukutavalt.
Kas väetada või mitte?
Kindlasti vajavad talvel väetist need toalilled, mis õitsevad või kui potis on turbamuld (turbas pole piisavalt toitaineid). Lisatoitu tahavad ka aasta läbi kasvavad troopilised liigid. Kui olude sunnil peab jahedalembene taim veetma talve soojas ja valges kohas, vajab temagi väetist. Kasuta kvaliteetset lilleväetist, mis sisaldab kõiki vajalikke makro- ja mikroelemente. Eriti hea on selline väetis, mis sisaldab kergesti omastatavat rauda – siis ei muutu lehed valguse vähesuse tõttu heledaks ega varise.
Talvel on paras väetada kord kuus, norm on enamasti pakendil kirjas. Asjatundjad soovitavad selle koguse jagada omakorda pooleks ja anda lahjemat lahust kaks korda kuus. Siis on mullas pidevalt ja parajas koguses toitaineid.
Kuidas kasta?
Talvel on taimede elutegevus aeglasem ja neid võib kergesti üle kasta. Selle ärahoidmiseks on kõige kindlam katsuda sõrmega mulda: kui see on pärast viimast kastmist kuiv ja jõudnud taheneda, on aeg taimele uuesti juua anda. Kasta kindlasti toasooja veega. Ülekastetud või kuivale jäänud taimedel hakkavad leheotsad kuivama ja lehed vajuvad longu.
Статья: