T\u00f5eline s\u00fcgis on alanud ja tegeleda tuleb ka s\u00fcgist\u00f6\u00f6dega. Kui p\u00fcsikud on enamasti juba istutatud ja \u00fcmberistutatud, siis puid ja p\u00f5\u00f5said ongi n\u00fc\u00fcd \u00f5ige aeg valida ja istutama hakata. Kuna kuivus on nii m\u00f5neski kohas v\u00e4ga pikalt kestnud, varu istutusaugu jaoks kohe v\u00e4ga ohtralt kastmisvett. Selleks v\u00f5iks istutusaugu \u00fcpris suure kaevata, hea mullaga t\u00e4ita, kuhu segada ka v\u00e4etis. Siis istiku juured pooles ulatuses mullaga katta, ohtralt kasta, siis mulda juurde panna ja j\u00e4llegi korralikult vett lisada. Seej\u00e4rel saab istik pika s\u00fcgise jooksul m\u00f5nusalt juurduda.<\/p>\n
J\u00f5uab k\u00e4tte aeg nii k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcned kui ka sibullilled<\/a> mulda panna. K\u00fc\u00fcslaugule, tulpidele<\/a> ja liiliatele meeldibki pigem jahedapoolne muld. Nad hakkavad juurduma, kui mulla temperatuur on 5-6 kraadi ringis. K\u00f5ik istutatud sibulad tuleb samuti korralikult l\u00e4bi kasta. Kui nartsissid<\/a> ja krookused<\/a> on veel istutamata, siis tuleks kiirustada, nemad soovivad juurduda pigem soojemas mullas. Sibula istutuss\u00fcgavus on umbes kolmekordne sibula k\u00f5rgus. Lopsakama kevadise \u00f5itsemise heaks lisa istutusauku kompostmulda v\u00f5i h\u00e4sti k\u00f5dunenud s\u00f5nnikumulda ja veidikene ka s\u00fcgisv\u00e4etist<\/a> ning eriti hea oleks veel lisaks kasta s\u00fcgislilledele m\u00f5eldud kastmisv\u00e4etisega<\/a>.<\/p>\n M\u00f5ned sibullilled vajavad n\u00fc\u00fcd aga mullast v\u00e4ljakaevamist, eelk\u00f5ige just gladioolid. Kaeva need ettevaatlikult v\u00e4lja, eemalda lehed ja \u00f5isikuvarred ning puhasta mullast. Seej\u00e4rel kuivata sibulad soojas ruumis ja pane karpi jahedasse ruumi kevadet ootama. Miinuskraadid h\u00e4vitavad sibula.<\/p>\n Jorjenid ehk daaliad ei ole k\u00fcll sibullilled, aga ka need kaeva s\u00fcgisel v\u00e4lja, puhasta ja aseta v\u00f5imalikult jahedasse ruumi. Niisamuti tuleb k\u00e4ituda kannadega. Juhul, kui kannad on kasvanud potis, saab poti koos juurikatega jahedasse t\u00f5sta (pealsed tuleb eemaldada). Talvel kasta pole vaja.<\/p>\n Kui v\u00f5imalik, siis soovitame \u00fcle talve hoida ka pelargoone ja fuksiaid. Nemad vajaksid k\u00fcll pisut valgust, sobib m\u00f5ni aknaga ruum, kus temperatuur ei lange alla nulli. Enne tuleb taimed tagasi l\u00f5igata, nii umbes 5-6 cm k\u00f5rguseks ja alles j\u00e4tta ainult m\u00f5ned lehed. Talve jooksul peab j\u00e4lgima, et nende pinnas pikalt l\u00e4bi ei kuiva. Kastke talve jooksul vahetevahel v\u00e4ikese veekogusega. Kui on tegemist v\u00e4iksemate \u00fcksikute pottidega, too need tuppa aknale ja kasvata \u00fcle talve nagu toataime. Niimoodi saab \u00fchte ja sama taime kasvatada \u00f5ige mitu aastat. Kevadel tuleks taimed valguse k\u00e4tte tuua, kus need ilusasti arenema hakkavad ja peale \u00f6\u00f6k\u00fclmi saab \u00f5ue viia juba suure \u00f5itsva taime v\u00f5i taimed. (N\u00e4iteks r\u00f5dukastid).<\/p>\n Oktoobrikuu edenedes hakkavad lehed ja viimased viljad puudelt langema. Lehti v\u00f5ib kokku riisuda v\u00f5i ka murule v\u00e4etiseks j\u00e4tta, kuid haigustunnustega lehed tuleks siiski kokku riisuda ja aiast eemaldada. Samuti eemaldada k\u00f5ik varisenud viljad. Viljapuid r\u00fcndavad mitmed seenhaigused, nagu pirni n\u00e4sarooste, \u00f5unapuu k\u00e4rnt\u00f5bi ja tuhkhallitus, s\u00f5stardel s\u00f5strarooste. K\u00f5iki neid iseloomustavad \u00fchte v\u00f5i teist v\u00e4rvi laigud lehtedel. Nendes laikudes pesitsevad kahjurseente eosed, mis v\u00e4ga edukalt seal ka talvituvad ja kevadel oma elutegevust j\u00e4tkavad. Samal p\u00f5hjusel tuleb ka kasutamata j\u00e4\u00e4nud viljad nii maast kui v\u00f5rast eemaldada. Komposteerida selliseid lehti ja vilju ei tohi, sest see on veel eriti hea soe koht seeneoste arenguks.<\/p>\n Kui \u00f6\u00f6k\u00fclmad on \u00fcle k\u00e4inud v\u00f5i p\u00fcsikud ei paku enam v\u00e4rve ega silmailu, tuleb nende maapealsed osad tagasi l\u00f5igata.<\/p>\n Olulised t\u00f6\u00f6d oktoobris on mullaharimist\u00f6\u00f6d. Puude ja p\u00f5\u00f5saste v\u00f5raaluseid kobestades h\u00e4vitame sinna peitu pugenud kahjurite nukke ja vastseid, tuues neid nii maapinnale l\u00e4hemale kas lindudele s\u00f6\u00f6giks v\u00f5i k\u00fclmumiseks. Kobestamisega h\u00e4vitame ka juba juurdunud umbrohuseemneid.<\/p>\n Samal p\u00f5hjusel on m\u00f5istlik s\u00fcgisel ka k\u00f6\u00f6giviljamaa l\u00e4bi kaevata.<\/p>\n Vaarikataimedel l\u00f5igatakse v\u00e4lja juba vilja kandnud varred. Need tunneb \u00e4ra harunenud ja kuivanud okste j\u00e4rgi. Uued v\u00f5rsed on rohelised ja ilma harudeta. Sinna tulevad j\u00e4rgmisel aastal viljad.<\/p>\n Kasvuhoone tuleks n\u00fc\u00fcd korralikult taimedest puhastada, iga viimanegi lehet\u00fckike maast kokku korjata ja v\u00e4lja viia. Sellel v\u00e4iksel lehet\u00fckil v\u00f5ib samuti seeneoseke maanduda ja endale pesa teha. Kui tomatitel ja kurkidel t\u00e4heldasid suve jooksul kas lehem\u00e4danikku v\u00f5i jahukastet v\u00f5i isegi m\u00f5ningaid raskesti t\u00f5rjutavaid kahjureid nagu karilane tomatil v\u00f5i kedriklest kurgil, tuleks kasvuhoonet kindlasti desinfitseerida. Selleks sobib v\u00e4ga h\u00e4sti Kasvuhoone-Keldri Septik<\/a>.<\/p>\n Iga paari aasta tagant tuleks kasvuhoones mulda vahetada. Kui selle t\u00f6\u00f6 s\u00fcgisel \u00e4ra teed, on kevadel j\u00e4llegi \u00fcks t\u00f6\u00f6 v\u00e4hem teha. Kevadel on neid t\u00f6id niigi liiga palju. Kui mulda ei vaheta, siis olemasolev tuleb kindlasti l\u00e4bi kaevata.<\/p>\n Oktoobris-novembris on \u00f5ige aeg valgendada ka viljapuude t\u00fcvesid<\/a>. See kaitseb viljapuid kevadise p\u00e4ikesep\u00f5letuse eest, hoiab \u00e4ra koore l\u00f5henemist ja aitab h\u00e4vitada kahjureid, kes koore all pesitsevad. Puut\u00fcvesid on \u00f5ige valgendada siis, kui \u00f5hutemperatuur on \u00fcle 0 kraadi ning ees ei ole oodata tugevaid vihmasid, mis kogu tehtud t\u00f6\u00f6 maha uhuks. Kevadise p\u00e4ikesep\u00f5letuse eest aitab puut\u00fcvesid kaitsta ka t\u00fcvekaitse<\/a>, mis keritakse \u00fcmber puut\u00fcve. See kaitseb ka n\u00e4riliste, j\u00e4neste ja metskitsede eest.<\/p>\n Kui Sinu aeda p\u00e4\u00e4sevad kergesti sisse metsloomad\u00a0 tuleb kindlasti kaitsta puid ja p\u00f5\u00f5said. Noorte viljapuude ja ka teiste noorte lehtpuude koor ja peenemad oksad meeldivad v\u00e4ga h\u00e4sti kitsedele, p\u00f5tradele ja j\u00e4nestele talviseks k\u00f5hut\u00e4iteks. Loomade r\u00fc\u00fcsteretk j\u00e4\u00e4b \u00e4ra, kui paned ringikujuliselt \u00fcmber puude metallv\u00f5rgust aiakesed<\/a>. J\u00e4lgi, et v\u00f5rkpiire ulatuks 1\u20131,5 meetri k\u00f5rguseni. Sellep\u00e4rast, et osa v\u00f5rgust j\u00e4\u00e4b talvel lume sisse ja k\u00f5rgemalt hangelt p\u00e4\u00e4seksid j\u00e4nesed-kitsed muidu ikkagi puu kallale. T\u00fcve ja v\u00f5rgu vahele j\u00e4ta v\u00e4hemalt 20 cm. V\u00f5rku paigaldades suru see maa sisse, sest siis ei p\u00e4\u00e4se ka hiired altpoolt t\u00fcve ligi. M\u00fc\u00fcgil on nii suurema kui v\u00e4iksema silmaga turvav\u00f5rke. H\u00f5redamad on m\u00f5eldud kaitseks suuremate loomade eest, tihedamad n\u00e4rilistele. Peenem v\u00f5rk kulub \u00e4ra n\u00e4iteks kompostihunniku kaitsmiseks hiirte-rottide eest.<\/p>\n