{"id":1867306,"date":"2023-06-28T16:53:23","date_gmt":"2023-06-28T13:53:23","guid":{"rendered":"https:\/\/horticom.ee\/e-pood\/?p=1867306"},"modified":"2025-03-25T11:46:14","modified_gmt":"2025-03-25T09:46:14","slug":"lahingus-lehetaidega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/horticom.ee\/e-pood\/lahingus-lehetaidega\/","title":{"rendered":"Lahingus lehet\u00e4idega"},"content":{"rendered":"

Mida ette v\u00f5tta, kui \u00f5una- ja kirsipuud lausa kubisevad lehet\u00e4idest ning nende lehed l\u00e4igivad t\u00e4ide eritatud magusast nestest?<\/strong><\/h1>\n

Tavatult soe maikuu on s\u00fc\u00fcdi selles, miks praegu on k\u00f5ikjal erakordselt palju lehet\u00e4isid \u2013 ablastel mahlaimejatel oli lihtsalt v\u00e4ga m\u00f5nus sigida.<\/p>\n

Lisaks viljapuudele on lehet\u00e4id vallutamas ka roosi- ja marjap\u00f5\u00f5said ning suur s\u00f6\u00f6ming k\u00e4ib isegi nulgudel jt okaspuudel. Lehet\u00e4isid on igat v\u00e4rvi: hele- ja m\u00fcrkrohelisi, kollakaid, pruune, halle, musti.<\/p>\n

Lehet\u00e4id imevad noortest mahlastest v\u00f5rsetest ja lehtedest taimemahla, samal ajal eritavad taime sisse aga aineid, mille tagaj\u00e4rjel lehed keerduvad ja sageli v\u00e4rvuvad pruunikaspunaseks. Keerdu t\u00f5mbuvad ka kahjustatud v\u00f5rsetipud, millest arenevad moondunud oksad.<\/p>\n

Lehet\u00e4i kasutab taimemahlast \u00e4ra valgud, s\u00fcsivesikud ehk suhkrud v\u00e4ljutab aga magusa kleepja eritisena. See maitseb v\u00e4ga sipelgatele ja k\u00e4rbestele. Vastutasuks kaitsevad sipelgad lehet\u00e4isid lepatriinude eest, kes t\u00e4ikarja muidu nahka pistaks.<\/p>\n

Lehti kattev kleepuv ollus ei lase taimel korralikult hingata ning sellele on hea kinnituda tahmlaiksust tekitavatel pisiseentel, mis hakkavad seal toituma. Sellep\u00e4rast muutuvadki lehed lehet\u00e4ide s\u00f6\u00f6mapaigas mustaks.<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00f5rje alaku juba varakevadel<\/strong><\/h2>\n

\u00d5ige aeg lehet\u00e4ide vastast v\u00f5itlust alustada on tegelikult juba pungade avanemise ajal. Nimelt poetasid emased sinna s\u00fcgisel munad, millest kevadel koorub uus p\u00f5lvkond. Kui munadele varakult pihta saada, on vaenlase armee juba tubli l\u00f6\u00f6gi saanud. Pritsi taimi raud- v\u00f5i vasksulfaadiga v\u00f5i rohelise seebi lahusega<\/a>.<\/p>\n

Juba \u00fche muna h\u00e4vitamine on kaalukas v\u00f5it, kuna munast koorunud emane hakkab s\u00fcnnitama ilma tiibadeta \u201cneitsisid\u02ee, mis paljunevad samamoodi. Iga neitsi s\u00fcnnitab p\u00e4evas kuni kuus j\u00e4reltulijat, suve jooksul s\u00fcnnib kuni 50 t\u00e4ip\u00f5lvkonda. \u00dcks lehet\u00e4i elab viis-kuus p\u00e4eva.<\/p>\n

Suve l\u00f5pus hakkavad s\u00fcndima aga isased. Emased ja isased moodustavad paarid ning \u201chooaja\u02ee l\u00f5pus emased enam ei s\u00fcnnita, vaid hoopis munevad. Munad talvituvad ja ring algab uuesti.<\/p>\n

 <\/p>\n

Mida praegu ette v\u00f5tta?<\/strong><\/h2>\n