{"id":33632,"date":"2019-05-28T09:19:03","date_gmt":"2019-05-28T06:19:03","guid":{"rendered":"https:\/\/aednik24.ee\/?p=33632"},"modified":"2022-06-02T14:04:18","modified_gmt":"2022-06-02T11:04:18","slug":"kuidas-voidelda-saaskede-ja-puukidega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/horticom.ee\/e-pood\/kuidas-voidelda-saaskede-ja-puukidega\/","title":{"rendered":"Kuidas v\u00f5idelda s\u00e4\u00e4skede ja puukidega?"},"content":{"rendered":"

\u00dchel \u00f5htupoolikul aias t\u00f6\u00f6d tehes kriipis k\u00f5rva vastik pinin ja varsti laskuski paljale k\u00e4sivarrele vereimeja. Pagan v\u00f5taks, s\u00e4\u00e4senuhtlus on taas alanud! S\u00e4\u00e4sevaba aeg<\/a> algab kevadel siis, kui \u00f6\u00f6p\u00e4evane keskmine temperatuur j\u00f5uab 8\u20139 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. \u00dchel aastal on s\u00e4\u00e4ski tohutult palju, teisel v\u00e4he.<\/p>\n

See s\u00f5ltub ilmast: kui kevadel sajab v\u00e4he ja ka lumevee loigud kuivavad \u00e4ra enne, kui s\u00e4\u00e4sevastsetest saavad valmikud, siis ongi s\u00e4\u00e4ski v\u00e4hem. T\u00f5husalt h\u00e4vitab<\/a> s\u00e4\u00e4sevastseid ka kevadine \u00f6\u00f6k\u00fclm.<\/p>\n

Verd imevad vaid emased, sest munade arenguks on vaja palju energiat ja valku. Kui emasel on \u00f5nnestunud k\u00f5ht t\u00e4is puukida, asub ta umbes n\u00e4dala p\u00e4rast munema. Isased toituvad vaid taimemahlast.<\/p>\n

Kuidas s\u00e4\u00e4sk meid \u00fcles leiab?<\/strong><\/p>\n

Inimene hingab v\u00e4lja s\u00fcsihappegaasi ja selle j\u00e4rgi s\u00e4\u00e4sed orienteeruvadki. Juba m\u00f5nek\u00fcmne meetri kauguselt tunnevad nad selle \u00f5hus \u00e4ra ning v\u00f5tavad suuna \u201cs\u00f6\u00f6gilaua\u02ee poole. L\u00e4hemale j\u00f5udes hakkavad nad tajuma ka inimese v\u00f5i looma soojust ja niiskust.
\nS\u00e4\u00e4ski meelitab ligi ka higil\u00f5hn, mist\u00f5ttu on kasulik end sageli pesta.<\/p>\n

\u00c4ra lase puugil suve rikkuda<\/strong><\/p>\n

Puugi v\u00f5ib k\u00fclge saada isegi koduaiast ja linnapargist rohuk\u00f5rre pealt. Targem on puugi ohvriks saamist v\u00e4ltida<\/a> kui p\u00e4rast kahetseda.<\/p>\n

Inimesele ohtlikku puukentsefaliiti ja puukborrelioosi levitavad Eestis v\u00f5sapuuk ja laanepuuk. On juhtunud sedagi, et \u00fcks puuk on \u201ckinkinud\u02ee korraga m\u00f5lemad vastikud t\u00f5ved.<\/p>\n

Ohvri leidmiseks ronib puuk maapinnast 20\u201370 cm k\u00f5rgusele rohuk\u00f5rrele v\u00f5i m\u00f5nele muule taimele ja j\u00e4\u00e4b sinna varitsema. Mitte kunagi ei roni puugid aga puu v\u00f5i p\u00f5\u00f5sa otsa, nagu vahel arvatakse.<\/p>\n

Linna ja koduaedadesse satuvad puugid n\u00e4iteks lindude, n\u00e4riliste ja siilide abiga. Eriti aktiivsed on puugid mais ja juunis, kuid oht p\u00fcsib novembrini ning isegi pehmel talvel on puuk inimest hammustanud.<\/p>\n

Ohtlikke viiruseid kannavad ka imepisikesed, musti tolmuk\u00fcbemeid meenutavad puugipojad ehk n\u00fcmfid, mida ei pruugi \u00fcldse m\u00e4rgata. Inimene nakatub, kuigi omateada pole tal puuki k\u00fcljes olnud.<\/p>\n

Nakatumise s\u00fcmptomid<\/strong><\/p>\n