15.09

Süvendis kompostimine on nutikas võimalus, kuidas saada silma alt ära ja kasulikult ära kasutada sügistööde käigus kogunenud taimejäänused, oksarisu ja kokku riisutud lehed.

Saaki koristades tekib kuhjade viisi porgandi- ja peedilehti, kurgi- ja kõrvitsavarsi, umbrohtu jne. Lillepeenardest koguneb sületäite kaupa kuivanud suvelilli ja püsilillepealseid. Kasvuhoonest tuleb välja viia pikad jämedad tomativarred. Lõkkeplatsi juures ootavad põletamist vaarikavarred, oksahunnikud ja muu risu.

Kõik see on suurepärane orgaaniline kraam, millest tekib pärast lagunemist viljakas kompost. Kui kompostikast ajab juba üle ääre, peida ülejäänud väärt materjal maa sisse ehk tee n-ö süvapeenar. Süvapeenras saab panna aiajäätmed kohe tööle, jättes kompostihunniku/kompostori faasi vahele. Orgaaniline aine hakkab lagunema, selle käigus eraldub soojus. Süvapeenar on nagu soojapatarei, kus on eriti hea kasvatada soojanõudlikke köögivilju nagu kurgid, kõrvitsad-kabatšokid ja aedoad.

 

Kuidas teha

Süvapeenar sünnib põhimõtteliselt samamoodi nagu kompostihunnik: alla oksad, et õhk saaks liikuda; siis kihiti rohtset materjali, vahele mulda mikroorganismide lisamiseks, kõige peale soojahoidev tekk lehtedest ja mullast.

  1. Kaeva tulevase peenra kohale labidalehe sügavuselt umbes meetri laiune süvend.
  2. Nopi süvendi põhjalt ja külgedelt hoolikalt välja kõik naadi, orasheina ja muude püsiumbrohtude juured-risoomid.
  3. Kata põhi okste ja puitunud vartega. Siia on hea ära peita kogu aeglaselt kõdunev risu (nt vaarika- ja floksivarred), sobivad ka jämedamad oksad, väljajuuritud kännud, vanad lauajupid. Säti materjal ühtlaselt kogu põhjale, ära trambi seda tihedaks, sest peenra alus peab jääma õhuline. Sel põhjusel ei sobi siia oksahake ja koorepuru, kuna need vajuvad liiga tihedalt kokku.
  4. Okstest põhjasõrestik kata rohtse kraamiga. Siia on hea ära sokutada kõrvitsate ja kapsaste suuri lehti, ülekasvanud aedsalatipuhmikuid, aed- ja põldubade varsi, maha langenud õunu-pirne-ploome. Pikad tomativarred lõika aiakääridega juppideks, et nad kiiremini laguneksid. Ka päevalillede ja teiste jõuliste taimede jämedad varred tükelda peenemaks. Siia kihti sobib hästi ka viimaste muruniitmistega kogunenud rohuhake.
  5. Rohelistele jäätmetele laota ühtlase kihina kõdusõnnikut või kompostmulda.
  6. Järgmise kihina saab ära kasutada aia pealt kokku riisutud lehed, mida võiks olla vähemalt mõne sentimeetri paksuselt. Sellest pole midagi, kui riisumisel saatus lehtede hulka ka oksakesi ja liiva, sest need lisavad tulevasele kompostmullale vaid õhulisust.
  7. Lehtede peale kühvelda korralik kiht komposti. Võid kasutada nii valmis komposti kui ka poollagunenud komposti. Kuna ees on pikk sügis ja talv, jõuab ka pooleldi lagunenud kompost kevadeks valmis küpseda. Lisa komposti hulka süvendi kaevamisel saadud mulda, et ergutada mikroorganismide tegevust.
  8. Lõpuks kata kõik mullaga ja rehitse peenar pealt siledaks.

 

Kevadeks vajub kokku

Tee peenar veidi kõrgem, see võib ulatuda kasvõi põlveni. Sügisvihmad niisutavad süvendisse maetud materjali läbi ja algab hoogne lagunemine, mille käigus vajuvad rohtsed jäätmed ja lehed kokku. Kevadel üllatud, kui madalaks on sügisel tehtud küngas vajunud.

Seni, kuni rohtne kraam ja puit laguneb, eraldub soojust, mis teeb kurkide ja kõrvitsate kõhualuse mõnusalt soojaks ja paneb nad hästi kasvama.Varakevadel kiidad ennast, et sügisel sai üks peenar juba valmis tehtud. Nüüd on siia väga mugav külvata redist ja spinatit, mis saavad sööduks just siis, kui saabub aeg istutada välja kurgid ja kõrvitsad.