Aia- ja metsalindude talvine toitmine

04.01.2023

Lume tulekuga muutub lindude toidulaud mõnevõrra kesisemaks. Kuigi meil talvituvad linnud oskavad ennast ise ära toita, on ikkagi hea neid ka veidi aidata. Selleks pannakse talve tulekuga aeda linnusöögikohti. Enamasti leiavad linnud ilma lumeta maastikult ise süüa, kuid lume tulek raskendab toidu leidmist. Külmal tuulisel ja tuisusel päeval otsivad linnud tihtipeale pelgupaika aiast ja ühtlasi sealt ka söögipoolist.  Lindude toitmine aias või kortermaja akna taga on ka meile meeldiv tegevus ja pakub ka lastele palju huvi. Mis viga meil soojas toas aknast välja vaadates linnukeste liikumist jälgida. Sellepärast tekib tunne, et vaesed linnud, kust nad küll süüa saavad. Looduses pole ju ette nähtud, et linnukese elu sõltub inimese korraldatud lisatoitmisest. Linnud üldiselt aeda ei kipugi, kui neil on võimalik  loodusest toitu leida. Leidnud aga meie pandud söögilaua, harjutame neid seal käima. Nii mõnigi neist jääb ehk kevadel ka aeda või selle lähedale pesitsema ja aitab meil taimekahjureid vähendada.

Lindudele valmistatud söögikoht võib olla väga lihtne, kuid arvestada tuleb, et see oleks neile ka võimalikult ohutu ning et ligi ei pääseks ei kassid ega ka röövlinnud. Kuigi ka röövlind vajab talvel toitu, ei mõtle me lindude toitmise all tavaliselt näiteks raudkulli, kes ka vahel söögimajakese juurde jahile tuleb. Söögikoha sisseseadmisel peab arvesse võtma, et endal peab ka mugav olema, kuhu ja kui kaugele linnukestele toitu viia. Kõige õigem on osta või ehitada madala katusega majake, kuhu suured linnud nagu varesed ja harakad ei mahu. Katus hoiab seemned nii vihma kui lume eest kuivas. Hea oleks, kui see oleks igast küljest avatud, et linnud saaksid ohu korral kiiresti põgeneda. Seetõttu majakese paigutamine kusagile varjualusesse pole kõige õigem.  Puu oksa küljes rippudes on see lindudele turvalisem. Kui puud läheduses ei ole ja soovite majakese postile asetatud alusele panna, siis tuleb see kindlasti kasside eest kindlustada. Selleks võib posti alusele mingi kassitõkke ehitada. Näiteks asetada posti ümber plastikust koonus, millest kass üle ei saa.  Hea oleks, kui söögikoha läheduses oleks kas hekk või tiheda võraga puu, sinna on lindudel kerge ja kiire põgeneda. Nutikamad oskavad ka plastpudelist või piimapakist majakese teha, kuid turvalisem ja ilusam on puidust valmistatud majake. Samas ei tohiks see olla liiga väike, kuhu mitu lindu lahedalt sisse ei mahu ja seetõttu rüselema kipuvad.  Madal ääris ümber põhja hoiab seemneid maha kukkumast. Maha pudenenud seemned lähevad küll suuremate lindude toiduks, kuid meelitavad kohale ka hiiri ja rotte. Lisaks seemnetega söögimajakestele võiks tihastele ja varblastele siia-sinna ka rasvapalle riputada. Suuremad linnud, jällegi varesed ja harakad, õpivad õige pea neid ära kiskuma, kui need on asetatud liiga avatud kohta. Puude võra sees on need ehk rohkem kaitstud, kuid veelgi parem on kasutada plastikust või traadist rasvapalli hoidjaid. See on ka lindudele parem variant, kuna nii ei noki nad endale sisse võrgu tükikesi ega takerdu jalgadega võrku. Rasvapalli hoidjatesse tuleb panna rasvapallid ilma võrguta.  Rasvapallid on kauplustes müügil, kuid neid võib ka ise sulatatud searasvast  valmistada.

Paljudele lindudele meeldib ka lihtsalt pekitükk, parem kui see on koos kamaraga, püsib kindlamalt. Kindlasti ei tohi see aga olla soolane. Samal põhjusel ei tohi linde toita ka leivaga või soola ja vürtsidega maitsestatud toidujääkidega. Pekitükk tuleb samuti võimalikult ära peita või kasutada spetsiaalset hoidjat. Liiga madalale asetatuna oskavad koerad selle kätte saada. Samuti kajakad, kes  on suured ja tugevad ning kisuvad selle lennult maha. Pekk meelitab kohale ka teistsuguseid linde, keda söögimajas kohata ei pruugigi. Näiteks suur- kirjurähni.  Veelgi mitmekesisemaks saab söögikoha teha, kui lisaks seemnetele ja rasvapallile või pekile riputada üles ka maapähklid koos spetsiaalse hoidjaga või siis väikese võrgukesega. Pähklid on õlirikkad ja meeldivad lindudele väga. Loomulikult ei sobi lindudele soolapähklid. Seemnetest on enamlevinud päevalilleseemned. Pehmema koorega seemned meeldivad lindudele rohkem. Linnud söövad seemnete puudumisel ka kaerahelbeid, hirssi ja tatart. Teraviljaseemneid nagu nisu, rukis, oder siiski vähem. Talvel ei ole mõtet lindudele vett sisaldavat toitu pakkuda, näiteks puuvilju nagu õunad, pirnid. Need külmuvad kiiresti kivikõvaks ja linnud sealt midagi kätte ei saa, sulailmaga aga riknevad kiiresti. Küll aga võiks sügisel mõned õunad puu otsa jätta, kus linnud meelsasti neid nokkimas käivad. Kui oled asunud linde toitma, siis tuleb seda teha järjekindlalt. Linnud harjuvad söögikohas käima ja eriti hommikul pärast ärkamist vajavad nad kiiresti toitu oma keha soojas hoidmiseks. Seetõttu tuleks kas varahommikul või õhtul söögimajja seemned valmis tuua. Kui lumi on kevadel ära sulanud ja maa enam külmunud pole, ei ole enam mõtet linde toita, muidu harjuvad liiga kerge söömaga. Enamasti siiski linnud lendavad oma pesitsuskoha poole ja otsivad siis juba loodusest ise süüa. Majake võiks ikkagi maikuuni üles jääda, sest aprillikuised lumetuisud polegi siin liiga haruldased. Sellise ilmaga otsivad linnud vahel parvedena aias kas hekkidest või tihedatest okaspuuvõradest peidupaika. Olgu neil siis ka toit sealtsamast võtta.

Horticomi päevalilleseemned on pärit Ukraina põldudelt. Kõik Horticomi linnutoidud on saadaval hästi varustatud kauplustes üle Eesti ning e-poes www.aednik24.ee