Blogi

Kui maitsetaimed kasvavad anumates, saad need panna täpselt sinna, kus aromaatsed toidumaitsestajad on mugavalt käepärast: söögilaua keskele, köögiakna taha, köögiukse kõrvale terrassile, istumisnurka amplisse.Tunnistagem ausalt – kaugel aianurgas olevalt peenralt ei viitsi alati tilli, peterselli, basiilikut või mündilehekesi tooma minna. Kui lõhnavad ja vürtsikad ürdid on aga haardeulatuses, siis on ju väga mugav näpistada värskeid […]

Kui suvelillede istutamisest on möödas kolm-neli nädalat, võib hakata neid väetamaNii peenras kui anumates kasvavad suvelilled tahavad hästi ja mitmekesiselt süüa, muidu ei jaksa nad pidevalt ja kaua õitseda. Petuuniad, begooniad, fuksiad, lemmaltsad, pelargoonid, peiulilled ja kümned teised liigid kasvavad kiiresti ja õitsevad rikkalikult, seetõttu kasutavadki nad ahnelt mullas olevaid toitaineid. Mingil hetkel võib jääda usinate õitsejate […]

30.05 Varsti puhkevad õide magusalt lõhnavad pojengid. Rohtsed pojengid kasvavad meil pea igas aias, aga proovida tasub ka puispojenge ja Itoh-hübriide. Kõigepealt teeme selgeks, kes on kes: rohtsed pojengid on püsililled, puispojengid on puittaimed, Itoh-hübriidid aga kahe eelmise ristandid. Rohtseid pojenge on meie aedades kasvatatud üle-eelmise sajandi lõpust, kahe viimase rühma istikud tulid Eestis laiemalt […]

25.05 Puugi võib külge saada isegi koduaiast ja linnapargist rohukõrre pealt. Targem on puugi ohvriks saamist vältida kui pärast kahetseda.   Inimesele ohtlikku puukentsefaliiti ja puukborrelioosi levitavad Eestis võsapuuk ja laanepuuk. On juhtunud sedagi, et üks puuk on “kinkinudˮ korraga mõlemad vastikud tõved. Ohvri leidmiseks ronib puuk maapinnast 20–70 cm kõrgusele rohukõrrele või mõnele muule taimele […]