Suvegurmee kabatšoki ja patissoniga

Käes on kauaoodatud aeg, mil saab ohjeldamatult süüa suvikõrvitsaid. Lisaks hõrkudele viljadele pista pannile ka õied!

Sageli küsitakse, mis vahe on tsukiinil, kabatšokil ja rullkõrvitsal? Ei mingit! Kõik kolm nime tähistavad silindrilise kujuga, justkui priskeks rulliks kasvavat suvikõrvitsat. (Tõsi, juba on aretatud ka ümmargusi sorte).

Sõna “tsukiiniˮ on mugandus itaalia keelest (zucchina), “kabatšokkˮ on üle võetud vene keelest. Mõni aeg tagasi sai kabatšokk ka ilusa eestikeelse nime – rullkõrvits – kuid seda kasutatakse märksa harvem kui mahlaka kõlaga “kabatšokkiˮ.

Vahva kujuga vilju kasvatavad patissonid ehk taldrikkõrvitsad: ühtedele meenutavad need lilleõisi, teistele ribilise servaga taldrikuid.

Hiljuti keegi imestas: kas patissonid kõlbavad siis süüa? Muidugi kõlbavad ja kuidas veel! Patissonid on paljude meelest isegi maitsvamad kui kabatšokid, aga muidugi vaid siis, kuid nad õigel ajal ehk siis õrnas lapseeas nahka pista. Noore patissoni viljaliha on kabatšokiga võrreldes tihkem, kuid samas õrnem ja magusam. Ülevalminud patissonid puituvad ega kõlba enam süüa. Siis sobivad nad vaid köögiriiulile kaunistuseks.

Tarbi noorena

Suvikõrvitsad on hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo) teisendid, mille kasvuaeg on lühem ja millel süüakse noori vilju, mis pole veel täielikult välja arenenud. Sellistel viljadel on koor veel õhuke – küünega vajutades jääb jälg – ning  seemned on alles õhukesed liistakud. Toidutegemisel pole neid vaja ei koorida ega puhastada, lähevad käiku kogu täiega. Väga mugav!

Muidugi on söödav ka suureks rulliks paisunud täiskasvanud vili, kuid küpsedes koor puitub ja viljaliha muutub tuimemaks. Maitsenauding jääb saamata. Kõva koor ja puised seemned tuleb enne söömist eemaldada.

Kabatšokid on paras peenralt korjata siis, kui nad on 15–25 cm pikkused (100–350 g). Tõelised gurmaanid eelistavad selliseid viljahakatisi, mille otsast pole veel õiski jõudnud pudeneda.

Patissonid on kõige hõrgumad siis, kui nende läbimõõt on 6–9 cm (80–100 g). Purki panemiseks suuremad ei sobikski, sest ei mahu ilma tükeldamata purgi suust sisse. Värskelt söömiseks kõlbavad ka veidi suuremad, 7–10 päeva vanused viljad (200–500 g). Hiljem muutub sisu kuivaks ja puiseks ning koor puitub.

Nopi usinalt ja söö ka õisi

Noorte hõrkude viljade saamiseks tuleb neid sageli koristada. Mida tihedamalt seda teha, seda rohkem vilju taim kasvatab.

Mõni mõtleb, et lasen viljadel suureks kasvada, saan rohkem saaki. Ei saa! Sel juhul kasvatab taim kokku vaid 3–5 vilja. Sel ajal, kui need paisuvad, pidurdub uute õite teke ning juba moodustunud viljahakatiste areng.

Õisi on aga väga vaja ka sellepärast, et nendest saab ülimaitsva kõhutäite: pista õis muna ja jahu sisse ning siis pannile, maitsesta salveilehtede, riivitud parmesani, soola ja sidrunimahlaga. Krõbedas ümbrises magusad suvikõrvitsaõied viivad keele alla! Kergeks eineks piisab kolmest praetud õiest.

Kui sa emasõisi ei raatsi võtta (tunned ära selle järgi, et õielehtede all on juba tilluke viljabeebi), nopi vaid isasõisi. NB! Talikõrvitsa õied kipuvad olema kibedad, neid ära kasuta.

Külmas ära säilita

Õrna koorega noori kabatšokke ja patissone ära külmutuskapis hoia. Suvikõrvits on külmakartlik taim ning kui sooja alla 4º, siis viljade maitse pikemal säilitamisel halveneb. Jahedas kohas (7–10º) püsivad suvikõrvitsad söögikõlblikuna kuni 10 päeva.

Horticom soovitab:

	Compo tomati- ja köögiviljamuld 20 L COMPO SANA® Tomati ja köögiviljade muld on valmis koheseks kasutamiseks. See muld kvalifitseerub spetsiaalselt  saagikuse tõstmiseks köögiviljadel, mis nõuavad rohkelt vajalikke toitaineid nagu tomat, paprika, kurk, baklažaan, nuikapsas. Tagab taimedele optimaalse ja tervisliku keskkonna köögiviljade saagikuse tõstmiseks, haiguste eest kaitseks. Taimed on tugevad ja viljad aromaatsed.
	Suvikõrvits ‘Black Beauty’ 1a. keskvarajane sort. Külvata veebruari lõpus-märtsi algul, idaneb 14-22 päeva. Kasvuhoonesse istutada mais, kui taimel on 5-7 pärislehte.Viljad koristada kui nahkne pind läigib, hiljem muidu muutuvad viljad kibedaks.
	Patisson ‘Sunny Delight’ Varajane, viljakas hübriidpõõsas. Vegetatsiooniperiood kuni 70 päeva. Viljad kollakas-oranži koorega, viljaliha kollane. 4-5cm läbimõõduga viljad sobivad konserveerimiseks, suuremad praadimiseks, hautamiseks, sissetegemiseks. Varajasema saagi saamiseks on soovitatav istikud ette kasvatada. Need tuleb välja istutada öökülmade möödumisel. Saak on korjatav 2-3 korda nädalas. Kõige paremini kasvab viljakas pinnases, päikesepaistelises ja tuulte eest kaitstud kohtades.

Tooted saadaval www.aednik24.ee ja hästivarustatud kauplustes