11.01

Kevad on veel kaugel, kuid ere talvepäike võib igihaljaid taimi juba valusalt põletada. Aeg on sättida kohale varjutuskangad!

Kui maapind on külmunud, aga taevas särab päike, on päikesehelladel okaspuudel ja igihaljastel lehtpõõsastel käes keerulised ajad. Miks?

Kui pinnas üldse ei külmuks, siis poleks vaja igihaljaid taimi talvel ja varakevadel varjutada. Põhjus on lihtne ja loogiline: kuna juured n-ö töötavad ehk imavad mullast vett, saab taim tagasi niiskuse, mis päikesesoojuse mõjul lehtedest aurub.

Kui pinnas on aga külmunud, pole juurtel sealt midagi võtta. Vee asemel on jää. Jaanuari lõpus võib päike olla mõnikord juba nii tugev, et kütab okkad või lehed soojaks ning nende pind hakkab auruma. Kuna juurte kaudu vett asemele ei tule, siis okkad või lehed kuivavad. Päikesekiirgust võimendab valge lumi, kust kiired tagasi peegelduvad. Eriti tugeva päikesega võib lumelt taimedele peegelduv kiirgus olla ohtlik isegi siis, kui maapind lume all on sula. Suurimas ohus on need puud-põõsad, kellele langeb päeva keskel otsene päike.

Selleks, et päike liigselt ei kõrvetaks, tuleb taimedele varju pakkuda ehk neid varjutada. Varjutamiseks võib kasutada hõredat kotiriiet, jutekangast ja kuuseoksi, kõige mugavam on seda teha aga spetsiaalse varjutuskangaga. See on peenest plastribast kootud võrk, mis tekitab väikese varju ja aitab kiirgust hajutada. Lisaks kaitseb kangas ka tugeva tuule eest, mis võimendab miinuskraade ja võib tekitada tõsiseid külmakahjustusi.

 

Kuidas ja millal paigaldada?

Ära pane varjutuskangast otse võrale, nii et kangas surub vastu okkaid või lehti. Õhk peab saama taime ja katte vahel liikuda. Hea oleks kinnitada kangas tugikeppidele (need tuleb maasse torgata enne pinnase külmumist) või karkassile. Karkassist on abi ka siis, kui kangas muutub lume all raskeks ja liigselt taimele surub – karkass hoiab ära okste murdumise. Palju abi on ka sellest, kui teed taime päikesepoolsele küljele tugikeppide abil kangast sirmi.

Varjutuskangas pannakse taimedele peale tavaliselt enne lume tulekut, sest kui lumi on puude peal, ei ole varjutuskangast väga lihtne paigaldada. Kui seda siiski teha tuleb, siis peaks enne kanga paigaldamist võimalikult palju lund maha raputama, kuid vaatama, et ei vigastaks puude oksi ning seejärel varjutuskanga peale panema. Kanga alla jääv lumi hakkab lõpuks päikese abil sulama. Vajadusel tuleb kangast seejärel kohendada, et ta ikka korralikult puud kataks.

Kui on lumeta talv, siis võiks varjutuskanga peale panna jaanuari lõpus, sest siis on päike juba üsna tugev. Sügisel liiga vara varjutuskangast peale panna ei tohiks, sest taim kasutab veel valgust ja katmine häirib talveks valmistumist.

Mitte mingil juhul ära kata taimi aga katteloori või kilega! Katteloor on mõeldud sooja hoidmiseks. Kui päike sellele peale paistab, läheb loori all väga kuumaks ja igihaljas taim hakkab sõna otseses mõttes küpsema. Kile on veelgi hullem, sest ei lase õhku läbi. Peenest plastribast kootud varjutuskangas on parim materjal, kuna laseb õhku läbi ja selle all ei teki kondensatsioonivett.

Igihaljas võra vajab tugeva kiirguse eest kaitset seni, kuni maapind sulab ja juured taas tööle hakkavad. Alles siis võib katte ära võtta.

 

Keda eelkõige aidata?

Põletava talvepäikesega toimetulemiseks vajavad abi just nooremad, hiljuti istutatud puud-põõsad, kuna nende juurekava pole veel piisavalt suur. Vanemaks saades ulatuvad juured sügavamale, hangivad paremini niiskust ja põletusoht pole enam nii suur. Taim saab sageli juba ise hakkama.

Kaitset vajavad kanada kuused ‘Conica’, ‘Alberta Globe’ jt sordid; ida-elupuu ja hariliku elupuu sordid; ebaküpressid, kadakate liigid ja sordid. Päike võib tõsiselt liiga teha isegi meie kodumaisele liigile harilikule kadakale.

Varju vajavad igihaljad rododendronid ja pukspuud. Kaitset ei vaja meie harilik kuusk ja mänd. Samuti heitlehised rododendronid, mille võra on talvel raagus ja päikest ei karda.

 

Nippe, kuidas põletusohtu vähendada

Päikeselisel talvepäeval viska okaspuudele õrnalt lund peale. Lumi sulab ja puu saab okaste kaudu juua.

Ereda päikesega puista ümber taimede kuiva turvast, et kiirgus ei saaks lumelt tagasi peegelduda ja sel moel võimenduda. Varu juba sügisel ära kevadine kasvuturvas ja hoia seda kohas, kus ta ära ei külmu. Kuiv turvas kulub hädasti ära ka siis, kui lund ei ole ja tuleb kõva pakane. Siis on turvast hea puistata ka maapinnale juurte kaitseks. Piisab juba 5 cm paksusest kihist, sest kuiv materjal isoleerib hästi külma eest.

Kui aianurgas ootab põletamist pärast aastavahetust toast välja visatud jõulukuusk või -nulg, saab selle nüüd edukalt varjutamiseks ära kasutada. Abi on ka poolraagus puust, sest seegi hajutab kiirgust. Säti puu kaitset vajava taime lõunapoolse külje ette, oksi saab kasutada madalamate okaspuuvormide ja igihaljaste lehtpõõsaste katmiseks.

 

Kaitsev lumevaip

Kohev lumi on parim looduslik kaitse roomavatele ja laiuvatele okaspuudele, samuti pukspuudele jt madalatele igihaljastele lehtpõõsastele. Lume all läheb olukord ohtlikuks aga siis, kui on sulailmad ja seejärel läheb külmaks. Lumele tekib jäätunud kiht ja taimed jäävad õhupuudusesse. Olukord laheneb, kui jäine koorik purustada. Pehmete ilmadega sulab lund vähemaks ja madalate okaspuude oksad jäävad põletava päikese kätte. Seda tuleb jälgida ning neile varjutuskangas või kuuseoksad õigel ajal peale panna. Lumi kaitseb ka igihaljaid poolpõõsaid ja kiviktaimlapadjandeid, kellele ere päike samuti haiget teeb. Kui kaitsev lumevaip kaob, säti varjuks peale kuuseoksi või laota peenrale varjutuskangas.

 

Kuidas pääseda tüütust varjutamisest

Lahendus on lihtne – istuta igihaljad rododendronid ja päikesepõletusele tundlikumad okaspuud sellisesse kohta, kus on talvel ja varakevadel keskpäevase päikese ajal vari. Neid taimi põletusoht ei ähvarda ja sa ei pea igal aastal varjutamisega mässama. Parimat varju annavad kõrged männid, kiirgust aitavad hajutada ka raagus lehtpuud ja -põõsad. Ohutu koht on hoone põhjapoolse seina ääres.

Kasulik on teada ka seda, et sügisel korralikult juua saanud okaspuid ohustab päikesepõletus vähem, kuna okka rakud on vett täis. Eriti hoolega kasta okaspuid esimestel aastatel pärast istutamist, kuna juured ei ulatu siis veel piisavalt sügavale.

 

Horticom soovitab:

 

 Horticom varjutuskangas 1,5x2m, 1,5x3m, 1,5x5m ja 1,5x10m. Saadaval ka rullis!

Varjutuskangaid kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini, ka okaste kuivamise oht on väiksem. Sobib kasutada ka kõigi teiste aiakultuuride istutusjärgseks varjutamiseks nii avamaal kui kasvuhoones, samuti tuuleõrnadetaimede kaitseks. Varjutuskangas on UV-kindel. Kasutusaeg vähemalt 4 hooaega. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli. Varjutusvõime 42%.

Külmakate, jutest kott, erinevad mõõdud 

Jute kangast külmakate kaitseb taimi talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest.