Hoia pakasekaitsekangas ja talveloor käepärast, sest krõbe pakane võib saabuda üleöö!

Eesti ilm on tujukas. Täna on pisikesed sooja- või külmakraadid, aga peagi võib kraadiklaas langeda paarkümmend kraadi allapoole. Eriti halb on lugu siis, kui maapinnal pole kaitsvat lumevaipa. Tark aiapidaja paneb varakult valmis materjalid, millega suurema külma saabudes oma taimi kaitsta.

Seni, kuni väljas on suhteliselt pehme ilm ja kraadiklaas liigub nulli juures üles-alla, taimed mingit katet ei vaja. See on suisa ohtlik, sest sooja katte all hauduvad nad ära. Kui talve ei tulegi, nagu vahel on juhtunud, siis polegi vaja katmisega vaeva näha.

Parimaks talvekatteks on kuuseoksad, aga enamikul tänapäeva aiaomanikel pole neid kusagilt võtta. Õnneks on välja mõeldud pakasekaitsekangas ja talveloor.

Külmaõrnadele taimedele pane peale pakasekaitsekangas

Pakasekaitsekangas on valmistatud puuvilla ja sünteetilise kiu segust. Õhukest vatiini meenutav materjal on u 4 mm paksune, väga kerge, aga samas tugev, seda on peaaegu võimatu katki rebida. Selle kaal on 200g/m2 kohta.

Pakasekaitsekangaga on mugav kaitsta eelkõige ronitaimi: roniroose, õues kasvavaid külmaõrnu viinapuid jm. Ka peenraroosidele ning väiksematele puudele-põõsastele on seda lihtne peale sättida: külma kardavad näiteks värdforsüütia, kauni veigela ja nipponi enela sordid, hariliku sarapuu sordid, paljud poogitud ilupuud, jugapuu sordid, noored magnooliad, parukapuud. Kangast võib kerida ümber jaapani jm ilukirsside tüvede.

Käreda külmaga kulub pakasekangas ära potielupuude kaitsmiseks: mähi kangas ümber anuma, muidu külmuvad juured ära.

Kuidas paigaldada

Seina ääres kasvava ronitaime kaitsmiseks löö räästa alla või seina külge statsionaarsed konksud, mille külge on kangast hea kinnitada. Külgedelt on kõige mugavam lüüa kangas võrestiku külge klammerdajaga. Alt seo kangas toestuse külge või ümber tüve nööriga kokku. Nõtkemad väädid võid kaarjalt alla painutada ja siis kanga neile peale laotada.

Seni, kuni maapind pole veel külmunud, torka ümber põõsaste bambuskepid, metallist taimetoed vmt, millele on hiljem hea kangas peale sättida. Pane kangas kindlasti toestusele, nii et selle alla jääb õhku, muidu taimed lämbuvad. Alla ja üles tee väikesed õhutusavad, sest liikuv õhk viib välja niiskuse ja hoiab kanga kuivana. Maapinnal pane kanga servadele kive vm raskusi, et tuul seda ära ei viiks.

Kaitseb ka külma tuule eest

Säti pakasekangas kohale alles siis, kui maa on külmunud ja miinuskraade püsivalt 10–15. Lisaks külmale kaitseb kangas ka jäise tuule eest, mis suurendab oluliselt külma mõju. Kui kangast katab ka kohev lumi, on kaitsev toime veelgi suurem. Kangale jääb lumi hästi pidama, aga lund võib sinna ka ise juurde visata.

Kuiv kangas laseb õhku läbi ning kuna õhk liigub, pole seenhaigustel tingimusi arenemiseks. Pakasekangas kaitseb ka talvise päikesepõletuse eest. Pea meeles, et sooja hoiab vaid kuiv kangas, läbivettinud ja ka jäätunud materjalist enam kasu pole. Kuna meie talvel kord sajab ja siis külmetab, on kõige otstarbekam katta viltjas kangas pealt mõne vettpidava materjaliga, nt koormakattega. Kui koormakatet peale ei pane ja läheb jälle sajuseks, siis tuleb pakasekaitsekangas taimedelt ära võtta. Kui kangas läbi vettib, siis see enam sooja ei hoia.

Jutest kotid

Müügil on ka väiksemate põõsaste või puudeistikute kaitseks mõeldud jutest kotid. Haralistele ja okkalistele taimedele need küll ei sobi, sest see mütsike peab taimele vabalt peale tõmmatud saama, et mitte oksi ära murda. Jute kangast külmakate kaitseb taimi talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest.

Esimene asi – kaitse juuri

Pakasekangast pole aga mingit kasu, kui juured on kaitsmata. Kõige paremini hoiab sooja kuiv ja kohev turvas, mida võiks olla 20-30 cm paksuselt ümber tüve. Kasutada võib ka kuiva mulda, koorepuru, kuivi lehti. Kui lumi on juba maha sadanud, kuid turvast pole veel jõudnud panna, siis saab seda siiski veel teha. Lükka lihtsalt lumi eemale ja seejärel pane juurtele turvast, mulda, koorepuru, kuivi lehti vms.

Kata soojakate vettpidava materjaliga, et see püsiks kuiva ja kohevana. Lehtede sisse pane hiirte tõrjeks mürksööta.

Talveloor päästab maasikad

Talveloor on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb külma eest seetõttu paremini. Kui lund ei ole, aga maa on külmunud ja ilmateade ennustab, et õhutemperatuur langeb mitmeks päevaks alla –10°, kata maasikapeenar talvelooriga, et õiepungad ära ei külmuks. Talveloori sisse on hea mässida ka kultuurmustikate külmaõrnu sorte. Loor kaitseb ka külma tuule eest. Kuna loori pinnale ei teki seisvat vett, siis loor ei jäätu.