Puudelt ja põõsastelt langenud lehed on väärt materjal, mida annab mitmel moel aia hüvanguks ära kasutada.

Mõne aiapidaja jaoks on sügislehed tõeline nuhtlus. Jälle see tüütu riisumine ja lehtede tassimine! Mida nende tohutute lehehunnikutega ometi teha! Lõpuks topib ta lehed prügikottidesse ja laseb prügiautol ära viia. Aga kevadel ostab kalli raha eest mulda ja väetisi… Pole just eriti arukas, sest lehtedest oleks saanud teha ise maailma parimat viljakat mulda.

Lehekomposti tegemine hunnikus

Mida niiskemalt ja värskemana lehed hunnikusse saavad, seda paremini need lagunevad.

Kõigepealt tee hunnikule alus. Kui kohta katab rohukamar, haki see peeneks. Happesuse neutraliseerimiseks raputa peale puutuhka (umbes 200 g/m²). Lisa alusele  peenemaid puuoksi. Paremini sobivad kase- ja lepaoksad, sest need kõdunevad kõige kiiremini. Selline alus meelitab ligi biohuumuse tootjad – vihmaussid.

Pane lehed hunnikusse u 30 cm paksuste kihtidena, mille vahele lisa lämmastikurikast muruniidet või muid rohtseid jääke. Sobib ka sõnnik ja virts. Kihtide vahele raputa puutuhka või aialupja, võid lisada ka veidi vana komposti ja/või savikat põllumulda. Niiskuse ja soojuse hoidmiseks kata kuhi mullaga.

Hunniku sobiv laius on u 2 m ja kõrgus 1,5–1,7 m. Liiga suur hunnik pole hea, sest selles on vähe hapnikku, lagunemine on pidurdatud ja tegutsema hakkavad anaeroobsed bakterid. Kevadel kaeva hunnik läbi ning sügiseks ongi suurepärane kompostmuld valmis.

NB! Tamme- ja pöögilehed lagunevad väga aeglaselt, need pane komposteeruma eraldi hunnikusse või peenesta enne muruniidukiga, et nad kiiremini laguneksid.

Lehekompost suures kilekotis

Kui kompostihunnik aeda ei sobi või ei mahu, saab lehekomposti teha ka tugevast kilest kottides. Seal kõdunevad lehed muide märksa kiiremini!

Kühvelda lehed kotti ja suru tihedalt kokku. Parem on kasutada niiskeid lehti.

Kuivadele lehtedele vala peale vett. Seo kotid kinni. Külgedele torka hargiga sisse õhuauke, et lagunemisprotsessid õigesti kulgeksid.

Jäta kotid kevadeni kuhugi kõrvalisse kohta seisma. Lehti pole vahepeal segada vaja. Sügisel täidetud kottides ootab kevadel ees hea lehemuld. Kui kottide sisu on aga lehine ja kuiv, lisa vett ja jäta veel pooleks aastaks seisma.

Kosuta muru

Murult on mugav lehti koguda niidukiga. Võta niidukilt kogumismahuti ära, et peenestatud rohu- ja lehepudi paiskuks murule. Kui sul on multšeriga niiduk, jäta külgluuk lahti. Lehehake lendab siis mitme meetri kaugusele ühtlaselt laiali.

Vihm, vihmaussid ja putukad muudavad lehesodi mõne päevaga olematuks. See on hea orgaaniline väetis, kuid muudab mulla happeliseks, soodustades sambla levikut. Seda saab vältida, kui puistad murule aialupja või puutuhka.

Muru tasub niidukiga üle käia alles siis, kui puudelt on enamik lehti juba langenud.

Kasuta multšiks

Riisu lehed puude ja põõsaste alla ning püsilillepeenrale multšiks. Puista juurde aialupja või puutuhka, sest haigustekitajad ei talu leeliselist ja neutraalset keskkonda. Sellise lehekatte alla koguneb palju vihmausse ning lehemass laguneb kiiresti huumusrikkaks kompostiks. Kui kasutad lehemultši, pole muid väetisi vajagi!

Selleks, et tuul kergeid lehti algul ära ei viiks, viska neile peale veidi liiva. Varsti vajub lehekiht niiskuse mõjul kokku ja enam lendu ei tõuse.

Paranda mulda

Kompostihunniku asemel võib kokku riisutud lehed viia hoopis peenramaale ja mulla sisse kaevata. Lehed lagunevad kiiresti, rikastades mulda taimetoitainete ja huumusega, lisaks muudavad nad ka pinnase kobedamaks. Eriti tasub seda moodust kasutada raske savimulla heastamisel.

Laota talvekatteks

Pole paremat külmakaitset kui on kuivad lehed! Kasuta ära need vähesed sügispäevad, kui vihma ei saja, lehtede kogumiseks. Pane need suurtes kilekottides hoiule, et rooside, viinapuude ja teiste külmaõrnade taimede katmise ajal oleks kuiv materjal olemas.

Kata lehtedest talvekate vettpidava katusega, et see läbi ei vettiks, kuna märjad lehed enam sooja ei hoia. Jälgi, et õhk pääseks lehtedele ligi, muidu hakkavad levima seenhaigused. Hiirte tõrjeks pane lehtede vahele mürkhõrgutisi.

Soojaks tekiks sibullilledele

Paks lehevaip kulub ära ka hilissügisel istutatud tulbisibulatele. Sellise sooja teki all saavad nad jätkata juurdumist. Kevadel lükka talvekate varakult laiali, et see ei takistaks maapinna sulamist.

Abiks kompostrile

Sügisel hoiule pandud kuivi lehti on hea panna talvel kompostrisse köögijäätmete vahele, et suurendada kuivaine hulka. Siis kulgevad ka lagunemisprotsessid õigesti.

Horticomi valikust leiad komposteerimiseks toote Bio Komposteerimiseks graanul Primus K-100 500 g, mis on ette nähtud kõrgekvaliteedilise komposti valmistamiseks. See sisaldab looduslikke mikroorganisme, mis kiirendab orgaaniliste ainete lagunemist ning vähendab umbrohuseemne sisaldust kompostis. Parima tulemuse saavutamiseks levitatakse vahendit kompostihunnikule 2-3 korda aastas. Toimib temperatuuril üle 0 ºC.