Parima viljapuuistiku otsingul – leidke sobivad viljapuud oma aeda istutamiseks.

28.04.2018

Kohe-kohe algavad kevadlaadad ning paljudel on plaanis istutada aeda ka uusi viljapuid. Enne ostmist tasub ära teha väike eeltöö.

Kõigepealt tuleb kindlaks teha sort, millist õuna, pirni, ploomi või kirsse soovid saada. Kellel oma lemmikud juba teada, on asi lihtne, aga kui veel täpselt ei tea, mida tahta, siis uuri praegu kehtivat soovitussortimenti (vt http://www.aiatark.ee). Kodulehele on valitud need sordid, mida on talve- ja haiguskindluse ning saagikuse tõttu Eesti oludes kõige kindlam kasvatada.

Kevadlaadal on hea võimalus suhelda otse müüjatega, kelleks on enamasti puukooli või aiandustalu omanikud ise. Tasub küsida, milliseid sorte nemad soovitavad. Võid olla kindel – istikukasvatajatel on palju häid kogemusi, mida jagada!

 

Soovitusi, mida valida

  • Kui sul taliõunte hoidmiseks sobivaid tingimusi pole, ehk ruumis stabiilselt 1–4° sooja ja 90–95% õhuniiskust, istuta aeda suvi- ja sügissordid.
  • Kui soovid, et aias oleks rohkem erinevaid sorte, vali madalad ehk kääbusja kasvuga puud, sest neid mahub aeda rohkem. Samas tuleb teada, et kääbuspuud on nõudlikumad kasvukoha ja hoolduse suhtes. Eelis on aga see, et nad hakkavad varem saaki kandma ja neid on mugavam lõigata.
  • Suurema sortimendi saamiseks võib istutada ka perepuu(d), millele on poogitud mitu erinevat sorti. Lisaks õuntele tasub küsida ka pirni-, ploomi- ja kirsi-perepuid. Perepuu puuduseks võib olla see, et teda on keerulisem lõigata, kuna sortide kasvutugevus on erinev.
  • Menukaks on muutunud sammasõunapuud, mis sobivad hästi ka iluaeda. Neid on saada nii suvi-, sügis- kui talisorte.
  • Pirnipuudest võtab vähe ruumi sort ‘Pepi’, kuna tal on väike võra.
  • Väiksemasse aeda on targem valida isetolmlevad ploomisordid, kes ei vaja teiste sortide tolmu viljastumiseks.
  • Ploomidel ja magusal kirsipuul tuleb eelista tüveta põõsaspuid, sest kui pakane teeb kurja, saab puu lumme jäänud okstest taastuda.

 

Poogitud või omajuurne

Viljapuude sorte ei saa seemnest paljundada, kuna sordi omadused sel juhul ei säili. Sellepärast kasutataksegi viljapuude puhul pookimist: sordilt võetud pookeoks või silm, milleks on pung koos väikese kooretükiga, pannakse kasvama teisele taimele ehk alusele.

Kirsi- ja ploomiistikud võivad olla ka omajuursed, mis tähendab, et nad on  kasvatatud pistokstest või juurevõsudest. Omajuursete puude miinus on see, et nad kipuvad andma rohkesti juurevõsusid.

Poogitud taim koosneb kahest osast: alusest ja poogendist. Etiketil märgitud sort on poogend ja see jääb pookekohast kõrgemale. Peenikese tüvega istikul on selgelt näha, kus asub pookekoht. Istutamisel peab jääma pookekoht maapinnast kõrgemale. Kui kõrgele, seda küsi täpsemalt müüjalt.

Pookekohast allpool on juurestik, mis kuulub pookealusele. Etiketil peab lisaks sordile olema kirjas ka pookealuse nimi, sest aluse tüübist sõltub palju: kui suureks puu kasvab, kas teda peab toestama, kui pikk on puu eluiga, millal hakkab puu saaki andma, kui saagikas ta on, milline on talvekindlus.

 

Pookealuseid on nõrgast tugevani

Alused jagatakse tugeva-, keskmise-, poolnõrga- ja nõrgakasvulisteks (kääbuspuud).

  • Tugevakasvulisel alusel puu kasvab liiga suureks: 5–6 m ja kõrgemakski.
  • Keskmisekasvulisel alusel: u 4–5 m.
  • Poolnõrgakasvulisel: u 3–4 m.
  • Nõrgakasvulisel: u 1,2–2,7 m.

Koduaias eelista poolnõrgal ja keskmisekasvulisel alusel puid. Nad on kasvutingimuste ja hoolduse suhtes leplikumad kui nõrgakasvulised kääbuspuud, kuid on samas siiski paraja suurusega ehk mitte liiga kõrged. Neid on hea hooldada ja ka saaki on mugav korjata.

Kääbuspuud vajavad kindlasti toestamist, sest nende juurekava on väike. Seetõttu on nad ka väga tundlikud kuivuse suhtes: põuaga kasv seiskub, viljad jäävad väikeseks ja palju vilju variseb. Selliseid tillukesi viljapuid tuleb pidevalt väetada, muidu jääb saak nigelaks.

 

Istiku väljanägemine

Endale tulevast viljapuud valides uuri selle tüve ja oksi. Vaata, et seal poleks värskeid koorevigastusi ja pookimiskohal poleks sidemed end sisse sooninud. Külgoksad ei tohi olla terava nurga all (alla 50°). Paremad puukoolid eemaldavad sellised konkurentoksad juba enne istiku müüki saatmist.

Viljapuuistikuid müüakse konteinerites: plastpottides või paksust kilest kottides. Sageli on ümber juurte veel lagunevast materjalist võrk, mis hoiab mullapalli koos. See võrk läheb istutamisel mulda ega takista juurte arengut, kuid on ikkagi soovitav see võrk ära võtta. Plast- või kilepotist tuleb istik muidugi välja võtta.

Kui sulle tundub, et ostetud viljapuuistik ei mahu autosse, siis palu kohe ostmise ajal müüjalt abi, et ta lõikaks oksad paraja pikkuseni tagasi. Kasuta professionaali abi ja ära hakka ise susserdama! Kui aga juhtub, et transportimisel saab koor vigastada, siis tuleb katta haava puuvahaga.

Juhul, kui saad oma uue puukese maha istutada alles mõne päeva pärast, siis ära hoia teda lauspäikese käes ning jälgi, et muld potis läbi ei kuivaks.

Artikkel:

Kuidas valida viljapuuistikut?