Pikka külmaperioodi (temperatuur on 3–4 kuud 0° lähedal) vajavaid püsilillede liike on ideaalne külvata sügisel vahetult enne talve saabumist. Kõige hiljemalt tuleks seda teha novembris, sest siis saavad nad kevadeks kätte vajalikul määral jahedust.

Külvi õnnestumiseks on oluline teada, et seemned peavad enne püsivaid külmi end vett täis imema, milleks kulub paar nädalat. Liiga hilja külvates, kui muld kohe läbi külmub, ei muutu seemned piisavalt niiskeks ja puhkeseisundist väljatulek on pärsitud. Õnneks on meil talve jooksul sageli sulasid, mil seemned saavad veeimamist jätkata.

Püsililli on hea ise külvata näiteks siis, kui soovid rajada uhke peenra, kuhu vajad korraga palju taimi. Nii saad kindlasti raha päris palju kokku hoida. Samuti on lilleseemnete valik väga lai ning seega saad valida just endale meelepärased püsilillede sordid, mida ühestki aiaärist või taimelaadalt pole õnnestunud leida.

Kuhu külvata?

Külvamiseks sobivad kõik potid, topsid ja karbikesed, mille põhjas on avaused liigvee äravooluks. Külvinõu materjal peab olema nii tugev, et peab vastu pika talve niiskusele ja miinuskraadidele. Plastist salatikarp võib talvega muutuda näiteks nii rabedaks, et kevadel ümber tõstes pudeneb hinnaline külv laiali.

Külvinõu ei tohi olla liiga väike, sest siis kuivab muld väga kiiresti läbi. Hea valik on näiteks kandilised kasvupotid mõõtmetega 10x10x11 cm. Tärganud taimehakatised nii sügavat mullakihti kasvamiseks küll ei vaja, kuid see-eest püsib suur kogus mulda kauem niiske. Ja kuna juurtel on ruumi kasvamiseks, et pea kevadel pikeerimisega väga kiirustama. Sügiskülvile sobib hästi järgmine külvisubstraat: 2–4 osa kasvuturvast (neutraliseeritud ja väetatud), 2 osa lehekomposti, 1 osa perliiti või vermikuliiti, 1 osa liiva.

Igasse külvinõusse pista kindlasti ka lipik liigi nime ja külvikuupäevaga.

Talveks külmkasvuhoonesse

Ära jäta külvianumaid lageda taeva alla, sest tugevad vihmad võivad külvid segi peksta. Sulale järgnev külm tekitab aga jäise kaane, mille all seemned lämbuvad. Kõige mugavam on talvitada sügiskülve külmkasvuhoones. Uksed hoia lahti, sest muidu muutub sees umbseks ja seemned võivad hallitama minna. Külvinõusid pole hea panna otse maapinnale, sest kevadel ronivad neisse vihmaussid ja keeravad kõik segi. Pealtpoolt kata külvinõud võrguga, et hiired ei pääseks seemnetega maiustama.

Enne püsivate külmade saabumist jälgi, et külvid läbi ei kuivaks. Kasta neid vaid siis, kui külvisubstraat hakkab heledaks muutuma ja näpuga katsudes pole enam niiskust tunda.

Kui lõpuks saabub talv, aseta külvinõudele kuuseoksad ja kata need lumega. Lumi on ideaalne soojahoidja, mis kaitseb külve pakase eest. Kevadel kastab sulav lumi aga mulla korralikult läbi. Puulehed katmiseks ei sobi, sest niisked lehed kleepuvad vastu mulda, seemned jäävad õhupuudusesse ja võivad ka hallitama minna.

Kuidas toimida külvatud püsililledega kevadel?

Märtsis on päevad juba soojemad. Nüüd pane kasvuhoone uksed kinni, et öise ja päevase temperatuuri vahe oleks väiksem. Kui sooja on 3–10°, hakkavad paljud liigid hoogsalt idanema. Öiseid miinuskraade esimesed idanejad ei karda, sest nad on nendega harjunud. Aprillis tuleb hakata tärkavaid külve aga öökülma eest kaitsma. Laota neile katteloor, krõbedama külmaga kulub ära mitu kihti.

Soovitusi külvajale

* Koduaiast kogutud seemnete puhul tasub teada, et sortidelt ei saa täpselt samasuguseid järeltulijaid. Sorte on kindlam paljundada vegetatiivselt (jagades või pistikutega).

* Kindlasti külva sügisel neid (vajavad idanemiseks külmaperioodi): adoonis, ebamagun, emajuur, jänesekäpp, kannike, karukell, kellukad, kilpleht, kirburohi, kivirik, klaitoonia, kukekannused, kuldjuur, kullerkupp, kurereha, laudleht, lavendel, leviisia, liivkann, maran, metsvits, mätasjas merikann, nõmmkann, ogaputk, peekerlill, piimalill, kõik nahkjate lehtedega priimulad, siilkübar, sininokk, soldanell, soovõhk, stepirohi, tarnad, tiarell, tulikas, tõnnike, upsujuur.

* Hulk liike idaneb ka ilma külmtöötluseta, kuid talv läbi külmas olemine kiirendab ja ühtlustab tärkamist.

* Need seemned, millel puhkeseisundit pole, hakkavad mulda sattudes varsti idanema: nt aster, astilbe, bergeenia, härjasilm, karikakar, keskmine kellukas, mesiohakas, mõrsjalill, neiusilm. Neid ära sügisel külva, sest tärganud taimekesed hukkuvad esimese suurema külmaga.