20.02.2018

Mõnedel suvelilledel kulub külvist õitsemiseni rohkem aega. Sellepärast tulebki pikema kasvuajaga taimi kevadel ette kasvatada, muidu näeksime õisi alles suve lõpus.

Suvelilled ehk suvikud on taimed, kes õitsevad ainult ühel, külvijärgsel suvel. Kõige populaarsemad neist on petuuniad, peiulilled, lobeeliad, virk-liisud ehk sultan-lemmaltsad, begooniad, aedastrid, lõvilõuad jne.

Terve hulk on ka eksootilisemaid liike, mis soojal suvel oma põnevate õitega meid rõõmustavad, näiteks mehhiko vanikkuljus, tume purpurvanik, ämbliklill või särav gasaania.

Millest sõltub külviaeg?

Kui istikute kasvatamiseks pole köetavat kasvuhoonet, saab hakkama ka päikesepoolse aknalauaga.

Seemnete külvamise hetk sõltub ajast, mis kulub külvist esimeste õite avanemiseni. Seemnepakendil on külviaeg alati kirjas.

Kui külvist õitsemiseni kulub umbes kolm kuud, tuleks külvata seeme mulda märtsi esimesel poolel. Varakult oleks hea külvata alatiõitsevat begooniat, värd-kirinõgest, harilik heliotroopi, sultan-lemmaltsi, sinilobeeliat, aed-raudürti, mehhiko vanikkuljusi, hübriidpetuunia, leeksalveid jt.

Külvikonveier tiksub märtsis ja aprillis vastavalt sellele, millal on otstarbekas mingi liigi ettekasvatust alustada. Kiirekasvuliste suvikute seemne saab tippida mais või juuni algul aga juba otse avamaale.

Näpunäiteid külvajale

• Kasuta spetsiaalset külvimulda, kuna see ei sisalda haigustekitajaid ega umbrohuseemneid. Mulda on lisatud ka veidi väetist või komposti, et rahuldada tärganud taimekeste esmane toitainevajadus. Ettekasvatamiseks sobib imeliselt näiteks Compo külvi- ja maitsetaimemuld. Külvimullal on õhuline ja kerge struktuur, mis aitab idujuurel kergesti mullas kinnituda.
• Kui seemned on väiksed, külva need karpi, topsi või muusse sobivasse anumasse.
• Kui seeme on piisavalt suur, et seda saab näpu vahelt ühe kaupa külvata, kasuta plastist või turbast kassetti, sest siis jääb ära tülikas pikeerimine. Kassetipesas moodustunud juurepalliga istiku saab hiljem kergelt suuremasse potti ümber tõsta.
• Enne külvianuma täitmist sõelu külvimulla läbi, et eraldada suuremad tükid. Taimekesed kasvavad paremini koheval mullal.
• Külvikassetis saad mulla teha tihedamaks nii, kui kukutad kassetti paar korda mõne cm kõrguselt lauale.
• Külvikarbis tihenda kindlasti ära servad ja nurgad, et sinna ei jääks õhuvahet. Ära liiga tugevalt suru, sest siis muutub turvas õhuvaeseks. Tihenda kergelt kogu pind ja silu pealt ühtlaseks.
• Külvikarp ei tohi olla ääreni täidetud, servast allapoole peab jääma umbes 2 cm tühjaks. Siis jääb piisavalt ruumi ka seemneid katvale õhukesele mullakihile ja on parem kasta.
• Enne kui asud külvama, kasta kogu substraat korralikult läbi nii, et vesi anuma põhjal olevatest avaustest välja voolaks. Alles siis külva seeme ja kata õhukese mullakihiga.
• Värsket seemet külva karpi hõredalt, vanemat aga tihedamalt, sest aastatega idanevus väheneb ja taimi tärkab vähem.
• Kassetis vajuta jämeda grilltikuga igasse pessa seemne jaoks süvend, sobiv sügavus on kolmekordne seemne suurus.
• Lõpuks piserda külv veel kord üle ja kata niiskuse hoidmiseks. Katmiseks sobib kasvõi paksem paber või papitükk. Piserdamiseks ja kastmiseks kasuta vaid leiget vett.

Valgusidanejaid ära kata

Neid liike, mille seeme on imetilluke või vajab idanemiseks valgust, ära kata külvimullaga. Sellised taimed on alatiõitsev begoonia, lemmaltsad, lilltubakas, sinilobeelia, lõvilõuad, mätasharjad, petuuniad, päsmaslilled, raudürdid, pärdiklilled, leeksalveid.

Raputa seeme külvimullale ja vajuta lauajupi või mõne muu sobiva vahendiga kasvusubstraadi sisse, et seeme saaks mullaga parema kontakti.

Valgusidanejate külvianumale pane niiskuse hoidmiseks peale kile või klaas. Hea on muidugi kasutada spetsiaalset toakasvuhoonet, näiteks Jiffy  või Elho toakasvuhoonet, ja katta külvi kupliga.

Liigid, mis võivad kergesti nakatuda tõusmepõletikku – nt aedkohhia, lõvilõug, suvilevkoi, sametlill – kata peene liiva, Horticomi perliidi või Garden Seasoni vermikuliidiga. Tõusmepõletiku tunnuseks on varre alumise osa peenenemine ja tumenemine. Kõik kahjustatud tõusmed hukkuvad.

Idanemisest tõusmeteni

Idanemise ajaks tõsta külvianum sooja kohta, sobiv temperatuur on +20–25°C. Jahedas, alla 10°, seeme ei idane.

Külv ei tohi mitte mingil juhul läbi kuivada, sel korral idanemine katkeb ja taimed ei tärka. Niisuta külve piserdiga.

Kui märkad esimesi tõusmeid, võta anumalt kate ja tõsta külv valguse kätte. Tärganud taimed tahavad olla veidi jahedamas, +18-20°C.

Jälgi külve hoolikalt, et nad läbi ei kuivaks. Õrnu taimekesi kasta piserdiga, mitte kastekannust, sest tugev veejuga surub nad pikali. Kasta vaid toasooja veega.

Kui idulehtede vahelt hakkavad paistma pärislehed, on aeg pikeerida külvikarbis sirguvad taimed eraldi potikestesse. Sellega ei maksa eriti venitada, sest istikud venivad välja ja kasvavad nõrgad taimed.

Begoonia ja lobeelia tõusmed on nii väikesed, et neid tuleb pikeerida mitu korda. Esimene kord istuta nad ümber mitme kaupa koos, sest pisikesi taimehakatisi on algul raske lahutada.