08.04.2019

Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel oma raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Kohe kuidagi ei saa aru, mida, kust ja kuidas tuleks puid ning põõsaid lõigata.ˮ Tegelikult pole siin midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb igat liiki hooldada.

Vahel aiaomanik ei tea, millised ilupõõsad tema aeda kaunistavad. On väga oluline selgeks teha põõsaste ja puude liigid, muidu ei tule lõikamisest midagi välja. Vajadusel tuleks mõni targem ja kogenum aednik või aiahooldusfirma seda tööd tegema kutsuda.

Kui aiapidajal on teada puude ja põõsaste liigid, siis tuleks selgeks teha nende lõikamise põhitõed ja edaspidi edeneb töö juba libedalt.

Miks on põõsaste lõikus oluline?

Põõsaste lõikamine regulaarselt on justkui põõsa pidev noorendamine. Eemaldatakse vanad ja väsinud oksad ning nende asemele kasvavad noored, mis on terved ja tugevad. Sellistel okstel on rohkem õisi ja erksam lehevärv, noortel võrsetel on säravam koor.

Kui põõsad on lõigatud hõredamaks, siis oksad saavad rohkem valgust ning tunnevad end paremini. Põõsas näeb välja tugev ja terve.

Kui oksad on hästi ja õigesti lõigatud, siis koosneb põõsas enamjaolt õisi kandvatest okstest. See on kõige olulisem asi nende põõsaste puhul, mida sa kasvatad eelkõige õite pärast (nt forsüütiad, mandlipuud, enelad, põõsasmaranad).

Tegelikult annab põõsas oma õitsemise ajal ise märku, millistel okstel ta ootab oksakääre. Põhitõed on suures osas  järgmised.

Lõika varakevadel

Suve keskpaigast sügiseni õitsvatel põõsastel moodustuvad õienupud jooksval suvel. Õiepungad tekivad võrsete tippudesse või külgvõrsetele, mis kasvavad mitmeaastastele okstele.

Selliseid liigid on näiteks hortensiad, jaapani enela rohked sordid, kaselehine enelas, arooniad, ebajasmiinid, kukerpuud, põõsasmaranad. Lõikus varakevadel, enne kasvuhooaja algust, soodustab noorte samal aastal õitsvate võrsete kasvu.

Lõika pärast õitsemist

Kevadel ja kevadsuvel õitsevatel põõsastel on õienupud moodustunud juba eelmisel aastal ning sellepärast nad saavadki juba kevadel õitsema hakata. Sellised on forsüütiad, mandlipuud, ebaküdooniad, paljud enelad (tuhkur, nipponi, Van Houtte’i jt), sõstrad, viirpuud, sirelid jne.

Kui selliseid põõsaid varakevadel lõikama hakata, eemaldad hulgaliselt õiepungadega oksi ja õitsemine jääb viletsaks.

Seega selliseid põõsaid tulebki lõigata alles vahetult pärast õitsemist. Lõigata tuleks ära õitsenud õisikutega oksi ja eemaldama peaks kõige vanemad oksad. Nii tekib kasvuruumi noortele okstele, millel on rohkem õiepungi. Kohe pärast õitsemist lõigates jõuab põõsas kasvatada järgmiseks aastaks rohkelt uusi oksi, mis siis rikkalikult õitsevad.

Forsüütia õitseb eriti vara, teda lõika kohe pärast õitsemist, aga enne lehtimist.

Mida tuleb kindlasti teha?

Kui päris kindlalt ei tea, kuidas oma põõsaid lõigata, siis on mitmeid tegevusi, mida sellegipoolest nende heaks tuleks ära teha. Näiteks vajalik on eemaldada lume raskuse all murdunud, kuivanud ja haigutunnustega oksad. Liiga tihedaid kohtasid, kus oksad on peenikesed ja nõrgad, tuleks harvendada. Kui vähegi võimalik, lõika vigane oks maani maha, see soodustab uute noorte võrsete kasvu.

Levinud viga lõikamisel

Sageli kärbivad aiapidajaid oksi vaid ladvast. Seda ei tohi mitte kunagi teha! Niimoodi lõigates kasvavad okste tippudesse tihedad lühikeste okste pahmakad, millel on kehvad ja pisikesed lehed ning vähe õisi. Sellised oksapusad rikuvad ka põõsa välimuse.

Pidevalt tekkiv oht on ka see, et  põõsast kärbitakse vaid veidi madalamaks, aga nii kärpides eemaldad enamiku okstel olevatest õiepungadest.

Kuidas põõsast noorendada?

Kui põõsad on olnud aastaid hooldamata, siis on nad muutunud väga tihedaks, põõsas sees on palju kuivanud oksi, oksad on sammaldunud ja lamandunud ning põõsas õitseb kesiselt. Siis tuleb ette võtta mahukam ja aeganõudvam lõikamine.

Kõige lihtsam on kogu põõsas maani maha lõigata. Seda tuleb teha alati varakevadel enne kasvuperioodi algust. Selline lõikus sobib neile liikidele, mis annavad rohkelt noori külgvõrseid ning juure- ja kännuvõsu: nt ebajasmiinid, kontpuud, kukerpuud, lumimari, suve teisel poolel õitsevad enelad.

Variant on ka vahetada oksad välja järk-järgult. Selleks lõika igal aastal välja mõned kõige vanemad oksad, kuni ring saab täis. Ka vigastatud, murdunud ja haigustunnustega oksad tuleks kindlasti eemaldada. Selliselt lõika kevadsuvel õitsevaid enelaid, põisenelaid, ebaküdooniaid, arooniaid, põõsasmaranaid, sireleid.

Kas lõikekohad vajavad haavamääret?

Iga väikest lõikekohta ei jõua ning pole vajagi haavamäärdega üle võõbata, sest taim oskab end ka ise kaitsta. Madalatel ja keskmise kõrgusega põõsastel polegi nii jämedaid oksi, mille lõikekohad kaitset vajaksid. Kõrgematel põõsastel võib siiski määret vaja minna, seda vajadust tuleks hinnata lõikekoha läbimõõdu järgi.

Kindlasti tekib suuri lõikehaavu aga viljapuid lõigates, mis on praegu samuti aktuaalne aiatöö. Selleks sobivad näiteks Compo puuvaha, seda on saadaval kahes tuubi suuruses. Võimalik on kasutada ka Agrecoli haavamääret, see tekitab kaitsva barjääri infektsioonide vastu, kiirendab haavade paranemist ja kaitseb kuivamise eest. Pasta vormis on saadaval ka Arbokoli haavamastiks. Haavamäärdeid- ja peitse on mõtet kasutada siis, kui lõikekoha läbimõõt on suurem kui 5 cm. Kõige olulisem on katta lõikekoha keskel olev tume osa ehk lülipuit. Selles piirkonnas ei suuda puu end ise kaitsta ning puitu mädandavatel haigustekitajatel on lihtne sisse tungida.

Lõikuseks vajalik varustus ja tööriided

Väga oluline on ka see, et aednikul oleksid kvaliteetsed, mugavad ja tõhusad tööriistad. Mõne töö jaoks on vaja spetsiaalseid tööriistu, kuna iga universaalse variandiga ei saa kõike teha. Näiteks Felco aiatööriistade sari pakub laias valikus aiatööriistu nii professionaalidele kui ka hobiaednikele, valikus on aiakäärid okste lõikamiseks, nii väiksemale kui suuremale käele, erinevad oksalõikurid, käsisaed, käärid korjamistöödek,  ja taimede kärpimiseks ning silmastamis- ja pookimisnoad.

Puude ja põõsaste lõikamisel ei tohiks ka enda ära unustada. Aiatöödel on oluline kaitsta oma käsi ja jalgu nii okste lõikamisel kaasnevate riskide kui ka külmetuse eest. Väga oluline on, et käes oleksid sobilikud kindad, sest oksad võivad kriipida ja haiget teha. Head kindad üldisteks aiatöödeks praeguse temperatuuri juures on Rostaing Canada kindad. Kinnastel on erinevad suurused, seega tuleks valida õige number, et töö oleks maksimaalselt mugav. Roosipõõsastel on okkad ja tihtipeale tulevad okkad tavalistest aiakinnastest läbi, selle vastu aitab, kui on olemas spetsiaalsed roosikindad. Kevadeti võib olla maa märg ja põõsa all eriti pehme pinnas, mistõttu oleks hea panna jalga kvaliteetsed ja vastupidavad Rouchette kummisaapad, mis on mugavad, hoiavad sooja ja on libisemiskindlad.