Aprill on põhiline seemnete külvamise kuu – seda siis, kui soovid taimi ette kasvatada. Tavaliselt avamaale enne maikuud seemneid ei külvata.
Alustame köögiviljadest. Kohe nüüd võid külvata kõikide sibulate seemneid. Need idanevad küllaltki kaua, seega on soovitav asetada külvinõud võimalikult sooja kohta, näiteks radiaatorile või köetavale põrandale. Need on siis murulaugu, talisibula, salatsibula või mugulsibula seemned. Kui porrut pole veel külvatud, siis tema ka. Mugulsibula seemned külvatakse küll enamasti otse kasvukohale. See on siis, kui seda kasvatada põllukultuurina. Koduse aiamaa jaoks võiks taimed ette kasvatada. Hõreda külvi korral polegi vaja taimekesi lahku pikeerida. See tähendab, et seemned tuleb külvata ükshaaval poole-sentimeetriste vahedega. Õue saab taimed istutada mai keskpaigas.
Ka peterselli ja selleri külviaeg on käes. Need on siis leht- või käharpetersell ja juur- või varsseller. Nende seemned on väga peenikesed, seetõttu tehakse külvid võimalikult hõredalt. Petersellitaimi saab väikeste puntidena pikeerida, aga sellerid tuleb siiski ükshaaval pottidesse kasvama panna. Petersellid külma ei karda, aga taimed võiksid ikkagi 6-7 cm pikkused olla, kui peenrasse istutada. Seda kiiremini nad edasi kasvama hakkavad.
Kapsal on palju variatsioone, kuid kõiki neid tuleb ette kasvatada. Lehtkapsas ehk kale kogub meil populaarsust. Tegemist on väga kasuliku ja samas ka ülimalt dekoratiivsega köögiviljaga. Nii roheline kui ka punane lehtkapsas on ühtviisi ilusad nii lillepeenras kui ka köögiviljamaal. Istuta nad nii, et võimalusel saaksid nad jääda ka sinna kohale talveks ja kevadeks kuni uute taimede istutamiseni. Enamasti jäävad nad talvel ellu, on lume taustal ilusad ja hakkavad kevadel lehe kaenaldest uusi väikseid võrseid ajama, mida on kasulik söögiks korjata. Kui jänesed talvel ligi pääsevad, siis aedniku kahjuks ja jänkude rõõmuks lähevad need taimed jäneste kõhtu.
Valge-, punase- ja käharpeakapsa, lillkapsa, rooskapsa, spargelkapsa ja nuikapsa seemned on kõige nutikam külvata ükshaaval külvikassettidesse ja lasta neid seal kuni väljaistutamiseni rahulikult kasvada. Kui külvikassette ei ole, siis tuleb väikesed taimekesed ükshaaval väikestesse pottidesse pikeerida. Taimed võib õue istutada juba mai alguses. Igaks juhuks kaetakse need kattelooriga.
Kaalikataimed võib ette kasvatada, kuid seemet võib ka otse kasvukohale külvata. Ettekasvatatud taimedest saab tunduvalt varem saaki. Avamaakülvide korral tuleb kindlasti taimed harvendada.
Maitsetaimed
Kõikvõimalike maitsetaimede seemned tuleb ka nüüd külvata. Püsikutest sidrunmeliss, aedsalvei, aed-liivatee, piparmünt, hapuoblikas, rosmariin, leeskputk, lavendel, harilik pune, aedruut, harilik iisop, estragon, harilik naistenõges. Nende kõikide seemned idanevad kaua ja ka istikud kasvavad kaua. Ära heida meelt, neid võib ka suvel kasvukohale istutada.
Üheaastastest maitsetaimedest võiks ette kasvatada, kuid saab teha ka otsekülve peenrale, erinevaid basiilikuid, aed-piparrohtu, aedmajoraani. Soovitav on vähemalt osa neist taimedest istutada kasvuhoonesse tomatitaimede vahele. Kuna need on soojalembesed maitsetaimed, saab kasvuhoonest suurema saagi. Lisaks annavad need kasvuhoonesse mõnusat vürtsist aroomi, eriti kui neid taimi möödaminnes puudutada.
Kindlasti tuleks ette kasvatada ka osa salatitest. Samas võid seemneid ka otse peenrasse külvata. Kiiremini saad salatilehti söögiks ettekasvatatud taimedest. Kui Sul on kasvuhoone, siis tuleks ka sinna mõned seemned mulda pista. Nii pikeneb salatilehtede tarbimise aeg tunduvalt. Kõigepealt ettekasvatatud, siis kasvuhoonest ja lõpuks avamaalt. Salatit kulub söögiks ju palju.
Suvelilled
Suvelilled on püsikutega võrreldes õiterikkad kogu suve. Kuigi alguses on nendega rohkem tööd, on tulemus seda väärt. Osa neist vajavad ettekasvatamist, osa võib otse kasvukohale külvata. Siin vaatleme neid liike, mida praegu külvata ja mille taimed tuleb ette kasvatada.
Zinnia ehk pruudisõlg on väga elegantne suvelill, meil kasvatatakse kolme liiki ja mitmeid sorte. Seemned, mis meenutavad kuivanud lehekesi, külvatakse aprilli alguses paari-kolmekaupa pottidesse. Sellisel juhul taimi pikeerida ja sellega kasvu pidurdada pole vaja. Seda enam, et pruudisõlg ei talu hästi ümberistutamist. Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritolu taimed on meil külmaõrnad ja seega võiks neid välja istutada alles mai lõpus-juuni alguses.
Tageetesed ehk peiulilled on hästi tuntud vähenõudlikud, aga väga rikkalikult õitsevad suvelilled. Neil on palju liike ja sorte. Oma tugeva lõhnaga kasvatatakse neid ka kui kahjurite tõrjujaid, mõningal määral ka maitse- ja ravimtaimedena. Pikad peened seemned külvatakse aprilli alguses ja kasvatatakse taimed ette. Pikeeritakse esimeste pärislehtede ilmumisel. Neid võib mitmekaupa pottidesse panna. Kasvavad jõuliselt ja pole ka poti suuruse osas väga nõudlikud. Välja saab taimed istutada mai teisel poolel. Selleks ajaks on juba ka esimesed õied avanenud.
Suvedaaliad erinevad aeddaaliatest ehk jorjenitest selle poolest, et nad ei moodusta muguljuurt ja nende vegetatsiooniaeg on üks suvi. Õied on mõlemal üsna sarnased, kuid suvedaaliad on madalama kasvuga. Suvedaaliaid tuleb kevadel seemnetest ette kasvatada. Seemned idanevad kiiresti, ka kasv on kiire. Pikeeritakse pärislehtede ilmumisel. Neid võib ka paarikaupa pottidesse istutada. Ettekasvatusaeg on umbes 2 kuud. Sellisel juhul on taimed rikkalikuks õitsemiseks valmis. Liiga väikese taime istutamisel ei saa Sa nii kvaliteetset õitsejat.
Aedaster on suisa kohustuslik aialill. Kuidas küll sügist ilma temata ette kujutada? Peale peenrakaunistuse on aster ka suurepärane lõikelill. Sobivas ja hästi väetatud kasvukohas õitseb ta niikaua, kuni öökülmad selle lõpetavad. Hiina ja Jaapani päritolu tõttu kutsutakse aedastrit ka hiina astriks. See on ka ainus üheaastane astri liik, kuid esindatud väga paljude sortidega. Enamasti on need täidisõielised. Astrite kasvuaeg õitsemiseni on üpris pikk, õitsevad need ju alles suve teisel poolel. Kuigi seemneid saab ka otse õue peenrasse külvata, saab õitsemist varasemaks tuua ikkagi taimede ettekasvatamisega. Seemned külvatakse võimalikult hõredalt, sest tõusmed on tõusmepõletiku suhtes tundlikud. Kui näed, et esimesed idandid hakkavad ümber kukkuma, saad külve päästa õrna kaaliumpermanganaadi lahusega kastes. Pikeeritakse esimeste pärislehtede arenedes. Välja saab taimed istutada mai teisel poolel. Astreid ei saa aias kasvatada kogu aeg ühe koha peal, kuna mullas kergesti levivad taimehaigused leiavad üles ka suured taimed. Seetõttu tuleb igal aastal vahetada kas mulda või kasvukohta.
Üheaastastest ronitaimedest on pikema ettekasvatusajaga tunbergia ja vanikkuljus.
Thunbergia ehk tiivuline tunbergia, tuntud ka nimega mustasilmne Susanna (Susi silmad) on tõeliselt ilusate õitega ronitaim. Eriti sobivas soojas kasvukohas õitseb väga rikkalikult. Vajab toestamist, kuid sobib ka ripptaimeks. Suured seemned idanevad kuni 3 nädalat. Väja istutatakse taimed alles juuni alguses.
Vanikkuljus on väga võluv suveliaan, mida võib kasvatada kas seina katteks, teha taimepüramiide või kaardus väravaid. Kui suvi on soe ja päikeseline, saate imetleda tema kauneid õisi. Külma päikesevaese suve korral võib juhtuda, et õisi ei tulegi, kuid taim ise on igal juhul ilus. Seega valige talle võimalikult päikeseline ja tuulevarjuline kasvukoht. Seemned külvake võimalikult hõredalt, kõige parem kui ükshaaval kas kassettidesse või turbapottidesse. Vajadusel saad need ilma juuri vigastamata suurematesse pottidesse tõsta. Õue saab taimed istutada alles juuni alguses.
Artikkel:
