Maikuu on kõige tähtsam aianduskuu. Selle kuu jooksul peaksid enamus seemneid ja ettekasvatatud taimi mulda saama. Ka kartulipanek toimub mais.

Esiteks mõtle läbi, milliseid köögivilju ja lilli sa kasvatada soovid ja seejärel vaata üle oma seemnevaru.  Seemnepaki tagaküljelt näed, kas seeme on veel idanemiskõlblik või näitab kuupäev seemne aegumist. Siis pane kirja, mida sa juurde vajad. Nimekirjaga on lihtsam aiapoodi uusi seemneid juurde ostma minna või e-poest tellida.

Kas aprilli lõpus või mai alguses kaeva koos väetisega oma peenramaa läbi, soovi korral kujunda peenrad ja asu külvama. Külma mulda ei karda hernes, porgand, till, spinat, petersell, lehtsalat ja redis, need külvagi mai alguses. Herneseemneid on kaval enne vees leotada, et need vett sisse imeksid ja juba nö üles ärkaks. Mulda jõudes on see eeltöö seemne jaoks siis juba tehtud. Herneseemned külva ridamisi, nii et hiljem saad ridade vahele toestuskepid panna. Kindlasti laota külvile katteloor. See kiirendab kasvu ja hoiab eemal linnud, kes kohe kindlasti neid herneseemneid väga himustavad.

Porgandiseemned raputa vakku võimalikult hõredalt, võib panna isegi ükshaaval paari sentimeetrise vahega, kui juhtub olema vähe suurem seeme. Kõige parem on osta seemned, mis on kinnitatud lindile. Enamasti on neid kaupluses ka saadaval nimetusega porgandiseemned lindil. Sel puhul on juba arvestatud sellega, et seemned saavad mulda parasjagu hõredalt ja hiljem pole taimi vaja harvendada. Seemned kaetakse õrna mullakihiga, sest porganditõusmed on väga väikesed ja õrnad. Sügava mullakihi alt ei pruugi nad suuta ennast välja suruda.

Porgandiga samal ajal võib külvata ka pastinaaki, kuid nende seemnete vahe peab olema suurem, vähemalt 5 cm, sest pastinaak on jõulise kasvuga. Tal areneb suur lehekodarik ja ka juurikas on suur.

Tilli võid külvata vaba käega, aga kui soovid, külva need vakku. Kata jälle hästi õrnalt mullaga.

Spinat on väga väärtuslik lehtköögivili, kasvatab lehti lühipäeva tingimustes ja külma ei karda. Idaneb ja areneb kiiresti. Tarvitad ruttu ära ja vabastad maa mõnele teisele kultuurile, mida hiljem istikutest istutada saad.

Petersell, vars- ja juurseller külvatakse kas otse mulda või soovi korral kasvatatakse taimed varem ette. Juursellerit tuleb kindlasti hiljem harvendada. Petersell seda ei vaja.

Lehstalat ja redis on kiiresti idanevad ja ka kiiresti valmivad. Kui redist külvatakse seemnekaupa paari sentimeetriste vahedega, siis salatiseemneid võid rahulikult laotada. Rediseseemned lükka näpuotsaga paari sentimeetri sügavusele, lehtsalati seemned aga jäägu suhteliselt pinna peale.

Üle kõikide külvide võid laotada ühe suure katteloori, kui su aiamaa kuju seda võimaldab. Igal juhul kasuta katteloori, sest see kaitseb öökülmade eest, mis maikuus veel kindlasti aset leiavad. Ka idanevad seemned sooja katte all kiiremini ja idandid saavad kasvuhoo kohe kätte. Redist, spinatit ja salatit saad niimoodi korjata juba pea kuu aja pärast.

Tippsibula muldapanekuga tuleks aga veidi oodata. Kui paned selle külma mulda, võib juhtuda, et sibulad lähevad putke ehk hakkavad õisikuid tegema ja sibulat alla ei kasvatagi. Ka sibulapealseid siis õieti ei saa.

Kõige õigem aeg on tippsibulad mulda tippida maikuu keskel, kui muld on juba piisavalt soojenenud. Jäta iga sibula vaheks 4-5 cm ja suru sibulad kuni tipuni mulda. Samuti toimi suviküüslauguga.

Aed- ja põldoad külvatakse maikuu teisel poolel.  Aeduba võib edukalt ka ette kasvatada ja mai lõpus juuni alguses ükshaaval taimed mulda istutada.

Ka söögipeet ehk punapeet tuleb külvata juba soojenenud mulda kas siis mai keskel või mai teisel poolel. Seemned külva ükshaaval mõne sentimeetriste vahedega ja umbes 3 cm sügavusele. Ühest seemnest areneb tavaliselt 2-3 taime. Hiljem tuleb taimi harvendada, nii et vahekauguseks jääks 15-20 cm.

Kaalikaseemned on üliväikesed ja neid on üpris raske hõredalt külvata. Lihtsam on taimed ette kasvatada ja hiljem ükshaaval istutada. Kui aga siiski külvata, siis pigem mai keskpaigas, kuigi need seemned ja tõusmed väga külma ei karda, aga idanevad siis kiiremini. Harvendamisega tuleb hiljem päris tõsiselt tegeleda. Ja seda ilmselt mitmes kasvujaos.

Maitsetaimedest on basiilik väga külmaõrn. Kui kodus on kasvuhoone, siis külva need seemned pigem sinna. Tomati ja kurgitaimede vahel tunneb basiilik ennast väga hästi ja kasvatab lopsaka ja mahlase saagi. Basiilik oma tugeva lõhnaga hoiab ühtlasi eemale tomatikahjurid.

Kasvuhoonesse võid külvata ka kress-salati, rukola ja koriandri. Need idanevad ja kasvavad väga kiiresti ja tarbite need ära enne, kui tomatitaimed suureks kasvavad. Samal ajal võib teha nende seemnete külve ka avamaale. Kui kasvuhoones on saak läbi, saab õuest uusi värskeid lehti korjata.

Kui on soov erinevaid kapsaid kasvatada, siis nende taimed kasvatatakse ette ja istutatakse aeda maikuu jooksul.

Nii mõnedki suvelilled võib külvata otse peenrasse. Rukkilill, saialill, lõvilõug , lillhernes, õisuba, suur mungalill, kosmos, sametlill, neiusilm ei vaja ettekasvatamist. Kobesta ja silu mulda, kuhu külvata soovid,  hästi korralikult. Lisa mulda kindlasti kompleksväetist, siis õitsevad lilled rikkalikumalt. Eemalda suured mullakamakad ja kivid ning külva seemned madalatesse vagudesse, mis eelnevalt kastetud. Riisu kergelt muld seemnetele peale. Sügavale ära külva ja väga peened seemned jätagi mulla peale. Edasi kasta hoolikalt, kuid õrnalt. Hiljem võid taimi harvendada, kui külv liiga tihe tundub. Kuhu sa külvad, kas teed eraldi suvelillepeenra, külvad mõnede püsilillede vahele või miks ka mitte köögiviljade sekka, see oleneb juba sinu oma soovist.