Millal on õige aeg suvetaimi ette külvata ja kasvatada – nüüd ongi see aeg käes!

Kõigil, kellel on huvi oma suvetaimed ise ette kasvatada, peaksid nüüd sellega alustama.

Kuigi aiapoodides on taimede valik rikkalik, tahab nii mõnigi meist just oma kindlat sorti kasvatada. Peale selle on taimede ettekasvatamine huvitav ja pakub palju põnevust ka lastele. Päris algajad võiksid alustada roheliste võrsete kasvatamisega koheseks tarbimiseks.

See ei vaja midagi muud, kui

1. külvamise jaoks väikest plastkarbikest,
2. külviturvast ja
3. kiirekasvuliste kultuuride seemneid.

Külvitihedus ei ole oluline ja pole vaja mõelda pikeerimisele. Külvata tulekski võimalikult tihedalt, katta seemned õrna turbakihiga, kasta ja  asetada  külvikastike aknalauale. Peale võib panna kiletükikese, et vältida turba kiiret läbikuivamist ja ühtlasi kiirendada idanemist. Paari päeva pärast hakkavad seemned idanema, kasvavad jõudsalt ja 3-4 cm võrseid saab juba toiduks kasutada. Võrsed sisaldavad palju vitamiine, ensüüme, valke ja muid vajalikke toitaineid. Need on nagu väikesed energiapommid, mida meie keha pärast pikka talve väga vajab. Kiiresti idanevad kress-salati seemned, rukola, hernes, päevalill, erinevad kapsad nagu brokoli, harilik peakapsas, nuikapsas ja lehtkapsas, samuti redis, lehtsinep, jaapani salat Mizuna. Parimad on ökoloogiliselt puhtad ehk maheseemned.

Kui aga soovite seemnetest täisjõus taimed kasvatada, siis tuleb natuke rohkem vaeva näha.

Parim substraat külvamiseks on külviturvas või külvimuld, mille väetiste sisaldus on madalam kui kasvuturbal ja seetõttu väikestele idanditele ohutum. Oluline on, et seemneid ei külvataks liiga sügavale. Mida sügavamal seeme on, seda kauem idand pinnale ilmub. Võib ka juhtuda, et hoopistükkis hävib, kui on liiga sügavale külvatud. Turba kiht seemnete peal olgu maksimaalselt 1 cm, sõltuvalt seemne suurusest. Seemned tuleb külvata hõredalt, et idanditel ei tekiks konkurentsi, mis põhjustab varrepõletikku. Kui on kasvanud esimesed või juba teised pärislehed, tuleb taimekesed kas pikeerida või potistada ja neid kuni välja istutamiseni akna peal edasi kasvatada.

Ühed esimesed kultuurid, mida külvata, on tšilli ja paprika. Kui seda juba tehtud pole, siis nüüd pane seemned kiiresti mulda. Neid seemneid tuleb külvata kas turbatablettidesse, turbapottidesse, plastkassettidesse või väikestesse pottidesse  ja ükshaaval. Paprika ja tšilli taimejuured on tundlikud vigastamise suhtes, taimekasv pidurdub ja võtab nädalakese aega, et taim edasi kasvama hakkaks. Seetõttu külvataksegi seemned ükshaaval ja hiljem tõstetakse turbatabletis või kassetis kasvanud taimed koos tableti, turbapoti või mullapalliga edasi kasvamiseks suuremasse potti, vältides juurte vigastamist.

Tomatiseemned tuleb külvata märtsi teises pooles ja nendega on asi palju lihtsam. Seemneid võib külvata külvinõusse suhteliselt tihedalt, jättes muidugi igale seemnele nö hingamisruumi. Tomatiseemnetel on hea idanevus ja sellepärast ära külva kogu seemnepaki sisu, vaid arvesta 4-5 seemet rohkem, kui palju taimi vajad. Esiteks kõik ei pruugi idaneda ja teiseks taimede elujõud võib olla erinev. Märgi kindlasti ära, kus milline sort asub. Hea on, kui saad külvinõu asetada küttega põrandale, radiaatori peale või lihtsalt soojemasse kohta. Soojuses idanevad seemned kiiremini. Kui iduotsad püsti tõusevad, tõsta külvinõud kindlasti aknalauale valguse kätte. Liiga pikalt pimedasse jäänud idandid venivad välja ja võivad ka tõusmepõletikku nakatuda. Vali välja kõige tugevamad ja kiirekasvulisemad väikesed istikud, mida edasi kasvatada, viletsamad lihtsalt eemalda.

Taimede piketeerimine ja edasi istutamine

Erinevatel sortidel võib kasvukiirus olla erinev. Kui idulehtede vahelt hakkavad kasvama pärislehed, siis lase neil ilusasti välja areneda ja alusta seejärel tomatitaimede potistamisega. Tomatitaimed kasvavad kiiresti, istuta väike taim kohe suurde potti, vahepealset pikeerimist või väiksema poti kasutamist pole ilmtingimata vaja. Aga võib, kui seda soovid, näiteks ruumipuuduse korral. Liiga pikad juureotsad võib natuke lühemaks näpistada, see taimedele halvasti ei mõju. Liialt välja veninud taimekesi saab natuke sügavamale substraati istutada, ka seda talub tomatitaim hästi. Edasi lase taimedel rahulikult kasvada, hiljem toesta ja väeta vahetevahel.

Mis seemneid veel ette külvata?

Kui soovid ise kasvatada varajast köögivilja, siis võiksid tuppa juba külvata salatiseemneid ja maitsetaimi. Salatitest rooma salat, jääsalat ja Frillice salat idanevad ja kasvavad kaua, seetõttu on igati õigustatud nende salatite külviga nüüd alustada. Ka maitsetaimed kasvavad tarbimiskõlblikuks pikka aega, seepärast ka nende külvidega võib alustada. Hiljem võid teha kasvuhoonesse ja avamaale korduskülvid.

Frillice seemneid müüakse pillidena, kus igas graanulis on 1 seeme. Neid on lihtne ükshaaval külvata. Kõige parem kassettidesse või siis hõredalt külvikasti. Rooma salat ja jääsalat tuleb hiljem ükshaaval pikeerida, tihedalt koos kasvavad taimed ei anna salatipead. Lehtsalatid (v.a. Frillice) on kiirekasvulised ja neid seemneid on kõige lihtsam otse kasvukohale külvata, kuigi ka ettekasvatamise korral saab neid taimi edukalt puntidena kasvukohale istutada. Seega nad ei vaja pikeerimist, aga hõredamalt külvata võiks küll.

Köögiviljadest pika idanemis- ja kasvuajaga on porru, sellerid, petersellid, ka püsikmaitsetaimed nagu pune, iisop, aedsalvei, murulauk, estragon. Praegu ongi õige aeg nende seemnete külviga alustada.

Porru ja murulaugu  jt sibulate seemned on niipalju suured, et neid on lihtne ükshaaval paari sentimeetriste vahedega mulda torgata. Hõredalt külvatud taimede korral jääb ära tüütu pikeerimine ja neid saab lasta külvinõus edasi kasvada kuni õue istutamiseni.

Mõned soositud lilleliigid ja sordid vajavad juba nüüd külvidega alustamist. Viimane aeg on külvata petuunia, alatiõitseva begoonia, ruse, bacopa ehk südajas suutera, sinilobeelia, aed-raudürdi seemneid.

Sinilobeelia ja petuunia nii ripp- kui puhmiktaimede seemned idanevad küll ruttu, aga taimed kasvavad kuni õitsemiseni kaua, minimaalselt 2 kuud. Nende seemned on imepeenikesed ja neid külvatakse nii, et külve mullaga ei kaeta. Kasta tuleb neid külve ettevaatlikult käsipritsist vett pihustades. Pottidesse võib neid pikeerida alles siis, kui on ilmunud juba mitu pärislehte. Taimi pikeeritakse väikeste puntidena, mitte neid ükshaaval lahti harutades. Lihtsam on kasutada granuleeritud seemned, mida saab ükshaaval külvata.

Ka begoonia ja raudürdi seemned on valguse käes idanejad. Nendega toimitakse samuti kui eelnevategagi.