13.11.2018

Me kõik oleme kuulnud kuulujutte rotimürkidest, mis mumifitseerivad ehk kuivatavad närilisi. Oleme ka usinasti üritanud selliseid mürke kõikvõimalikest müügikohtadest üles leida. Mõnikord on õnnestunud leida tooteid, kus see soovitud lause mumifitseerivast rotimürgist on olemas, teinekord aga pole õnnestunud seda unelmate rotimürki leida. Internet ja erinevad foorumid kubisevad infost kuivatava toimega näriliste mürkide kohta, aga kas mumifitseeriv rotimürk on ka päriselt olemas?

Enamik Eestis registreeritud ja seega müügiluba omavatest näriliste mürkidest sisaldab toimeainena antikoagulante ehk aineid, mis takistavad vere hüübimist. Tänapäeva rotimürgid  sisaldavad bromadiolooni, difenaakumi või brodifaakumi, mis peamiselt takistavad K-vitamiini sünteesi. Ükski neist toimeainetest ei „kuivata“ ega „mumifitseeri“ surnud loomi. Toimeained mõjuvad just vastupidi! Antikogulandid kahjustavad veresooni, põhjustades sisemisi verejookse. Surnud loom hakkab loomuliku protsessi tulemusel lagunema ja seega ka haisema – seda pole võimalik kuidagi takistada. Lagunemisega kaasnev hais on peamiselt bakterite ainevahetuse kõrvalsaadus.

Lagunemist võivad aeglustada ja haisemist vähendavad vaid äärmuslikud tingimused. Näiteks kui näriline sureb kohas, kus on väga kuiv õhk ja väga hea ventilatsioon või just väga külm. Kahjuks esineb selliseid tingimusi üsna harva. Mürki söönud närilised kipuvad surema enamasti üsna tavalistes tingimustes ja ka lagunevad tavaliselt koos kõigi selle juurde kuuluvate ebameeldivustega. Seetõttu saab soovitada vaid seda, et pärast mürgisööda väljapanemist tuleb surnud loomad üles otsida ja utiliseerida.

Mumifitseerimise mõiste on tulnud Vanast-Egiptusest, kus mumifitseerimine käis matuserituaali juurde. Selleks olid erinevad spetsiifilised meetodid, aga alati tehti mitmed protseduurid, keha hoiti iga meetodiga vähemalt 70 päeva soolvees ja siis mähiti immutatud sidemetega. Peale muumia katmist ta maeti.

Selliseid rotimürke, mis kuivataksid  ehk mumifitseeriksid rotte ja hiiri, pole kahjuks olemas. Loodusseadused kehtivad ka surnud närilise puhul ehk ta hakkab lagunema ja sinna ei saa midagi parata.