Uus kodu sai valmis ning nüüd on vaja õuele ka pehmet muruvaipa. Selle võib rajada ise või lasta teha haljastusfirmal. Siiski on ka viimasel juhul endal kasulik teada, kuidas seda tööd tuleb teha. Muru rajamisel tehtud vigu on hiljem väga keeruline parandada.

1. Mulla ostmisel ole hoolikas

Paljud muru hädad on tingitud kehvast mullast. Murukõrrelised kasvavad kõige meelsamini kergel liivasemal mineraalmullal (saviliiv- või kerge liivsavi). Turbal põhineva kompostmulla puuduseks on see, et murupind võib jääda vetruv.

Enne tellimist tasub teha mulda müüva firma kohta veidi kodutööd ja uurida, milline on pakutava mulla koostis. Eriti hea oleks teada saada, kus on sama mulda varem kasutatud. Nii saad kontrollida, kui hästi see murutaimedele kasvamiseks sobib.

2. Õhuke mullakiht toob hiljem kaasa lisakulud

Korralikku mulda peab olema pärast tihendamist 15–20 cm paksuselt, minimaalselt 12 cm. Kuigi mullakoormate peale võib kuluda päris kopsakas summa, ei ole mõistlik siin kokku hoida. Tasub teada, et liiga õhukesele mullakihile rajatud muru on hiljem hulga kallim hooldada: seda tuleb palju rohkem kasta ja ka väetist vajab selline muruvaip ilusana püsimiseks rohkem.

Kui muru rajab haljastusfirma, mõõda ka ise igaks juhuks enne külvamist mullakihi tüsedus joonlauaga üle. Sellises tööde faasis on veel lihtne mulda lisada, seevastu hiljem, kui muru juba kasvab, on tehtud viga väga kallis ja tülikas parandada.

3. Siledale pinnale kulub vähem mulda

Korja tulevase muru kohalt kokku kõik, mis võib hakata segama mulla laotamist ja harimist: praht, kivid, puujuurikad, kännud jne.

Nüüd tuleb teha aluspind võimalikult tasaseks. Kui pinnases pole auke ja madalamaid kohti, kulub mulda vähem ja kogu murustatav maa-ala saab ühtlase paksusega mullakihi. Seega tasub aluspinna silumisega vaeva näha!

Alles siis, kui pind on korralikult ette valmistatud, võib hakata mulda laotama. Väiksemal maalapil saab hakkama labida ja käruga, suuremal pinnal on lihtsam tellida kohale Bobcat-tüüpi ekskavaator.

4. Planeeri mullapind tasaseks

Laota muld ühtlaselt laiali. Seejärel tuleb mullapind tasaseks planeerida. Selleks sobib hästi puupruss, aga asja ajab ära ka euroalus. Raskust enda järel köiega lohistades kandub muld kõrgematest kohtadest madalamatesse ja suuremad ebatasasused kaovad.

NB! Planeerimise käigus anna maa-alale väike kalle keskkohast servade suunas, siis ei kogune vihmaga vesi murule.

Mullapinna viimistlemiseks kasuta hõredate pulkadega plastreha. Tavaline raudreha on liiga tihe ja veab mulla kokku. Pind peab saama laudsiledaks. Kui sinna jäävad lohud, vajub neisse vihma- ja kastmisvesi ning muru muutub kollaseks ja hõredaks.

5. Rulli muld tihedamaks

Pärast planeerimist tuleb mullapind üle rullida. See tagab seemnetele ühtlase külvisügavuse ning samas toob esile ka ebatasasused, mida muidu ei märka. Sageli tuleb pärast rullimist pind uuesti üle planeerida.

Muld ei tohi jääda liiga tihe ega liiga õhuline. Kuidas teha kindlaks õige tihedus? See on lihtne: lase mõnel meesterahval kingaga mullale astuda – kui king vajub poole randi ehk 5–10 mm ulatuses mulla sisse, on tihedus paras.

Kui king vajub sügavamale, pole muld piisavalt tihe. Seda tuleb veel rullida, sest muidu tekivad murukamarasse kergesti ebatasasused. Kui mullale jääb aga vaid õrn kingajälg, on muld liiga tihedaks rullitud. Nüüd tuleb seda uuesti kobestada ja taas rullida.

6. Muld peab mõnda aega vajuma

Kogemused näitavad, et uue mullaga kaetud pind jääb ka pärast korduvat rullimist kohev ja muru võib seetõttu muutuda hiljem ebatasaseks. Selle vältimiseks lase mullal vähemalt kuu aega vajuda.

Selline väike vaheaeg on vajalik ka teisel põhjusel: sel ajal tärkavad mullas olnud seemnetest või risoomidest umbrohud, mille saab siis hävitada.

Vajumisaega saab ka lühendada. Üks võimalus on mulda pidevalt tugevalt kasta. Teine variant on töömahukam: laota muld laiali mitmes kihis ning tasanda ja tihenda kergelt rullides igat kihti eraldi.

7. Soojas mulla tärkab muru kiiremini

Kõige kiiremini idaneb muruseeme siis, kui mullas on sooja 15°C ja rohkem. Muru tärkab sellisel juhul 7–21 päeva jooksul.

Külva muruseemet tuulevaikse ilmaga, sest tuul lennutab kerge seemne kohe minema.

Ära võta seemet otse kotist! Vala koti sisu välja suuremasse anumasse ja sega läbi, sest murusegus olevate liikide seemned on erineva suurusega ning väiksemad kipuvad vedamise ajal koti põhja vajuma. Kui sa ei sega, võib külv tulla ebaühtlane.

Käsitsi seemet riputades ei jää tulemus kuigi ühtlane. Siin aitab kavalus: külva pool seemnekogusest maatükile pikisuunas, teine pool aga risti liikudes. Kindlam on kasutada külvikut, mis tagab õige külvinormi ja ühtlase külvi.

Rehitse seeme mulda. Selleks liiguta rehaga mulda kergelt edasi-tagasi ja sega seemned mullaga. Kasuta hõredate piidega reha, mis ei vea seemneid ja mulda kokku.

Nüüd rulli külvatud ala veel kord kergelt üle, et seemned saaksid kontakti mullaga. Ühtlasi aitab rullimine säilitada mullas niiskust.

Kuna murutaimede liigid idanevad erineva kiirusega, tärkab külv mitmes järgus mõne nädala jooksul. Sellepärast peab muld olema kuu aja jooksul külvisügavuselt püsivalt niiske, sest vaid nii tärkab muru ühtlaselt. Kuivaga tuleb äsja rajatud murulappi iga päev hoolsalt kasta, vihmasel ajal pole niiskusega muidugi muret.