Kui sul vedas imelise suvelillesordiga, aga pole kindel, kas uuel kevadel saab sama sorti soetada, siis tasub taimi ületalve säilitada. Toomegi välja põhilised näpunäited, kuidas ja milliseid suvelilli ületalve siseruumis hoida.

Missuguseid suvelilli saab tuppa talvituma tuua?

Talvitama tasub tuua need suvelilled, mis on loomu poolest püsikud, kuid meie talve üle ei ela. Neid suvelilli saab kasvatada edukalt ka toataimena. Õuetaimed oleks mõistlik tuppa tuua enne esimesi öökülmi, umbes septembri algul. Väljas kasvatatud taimi tasub tuua siseruumi juhul, kui on piisavalt ruumi ja soovi nendega tegelemiseks.

Talvituvaid suvelilli tuleb kasta õigesti. Taimi peaks kastma toasooja veega. Talvel on taimede veevajadus peaaegu minimaalne, sest jahedal perioodil on neil vett vaja vaid elus püsimiseks. Seega tuleks vaid jälgida, et muld läbi ei kuiva ning vajadusel kasta.

Pimedas ja jahedas ruumis talvituvad taimed

• Talvitumiseks sobivad kelder, jahe garaaž ja pime trepikoda.
• Sobiv temperatuur jääb vahemikku 0 kuni +5…6 ^o. Taimedele meeldib võimalikult ühtlane temperatuur.
• Kastmisel lähtuda põhimõttest – mida pimedam ja jahedam koht, seda vähem vett taim vajab. Üldiselt on taimed talvel puhkefaasis, mille tõttu tarbivad ka vähem vett.
• Rohtsed osad tasub ära lõigata, jättes puitunud varred. Talvel on vaja taimi kontrollida umbes kord kuus ja vajadusel kasta. Muld ei tohiks täiesti läbi kuivada ega olla läbi vettinud.
• Pimedasse hoiuruumi sobivad taimed, mis puhkeperioodiks lehed maha viskavad. Nii saab hoida ületalve järgmiseid taimi: hõbekakar, fuksia, suurelehine hortensia.

Valges ja jahedas ruumis talvituvad taimed

• Talvitumiseks sobivad jahe trepikoda, akendega garaaž, esik, klaasveranda või mõni muu valgem jahedam ruum, kus temperatuur jääb vahemikku +5…10 ^o.
• Ka valgemas talvekorteris soovivad taimed vähem vett, kuid taimed ei tohi läbi kuivada.
• Talvitumiseks oleks hea taimi kärpida. Võimalusel tuleks kindlasti vaadata juured üle ning kahjustatud või surnud juured ära lõigata.
• Kuna talvel on loomulikku valgust vähe, peaks kasutama lisavalgustust ehk taimelampi. Ideaalis peaksid taimed saama umbes 12 tundi valgust.
• Nii saab hoida ületalve järgmisi taimi: luuderohi, potis kasvatatavad pukspuu, inglitrompet, lamav käokuld, harilik mürt, pelargoon, harilik loorberipuu, värd-kirinõges, fuksia, südajas suutera, lobeelia, sanvitaania, raudürt, puispetuunia, padipõõsas, hõbepael, lamav, ahtalehine käokuld ja kalevikepp. Lisaks veel külmaõrnu igihaljaid taimi.

Kevadised toimingud ületalve hoitud taimedega

• Taimi oleks mõistlik algul harjutada välistemperatuuriga. Esialgu tasub viia taimed karastamiseks õue paariks tunniks pilves ilmaga, poolvarjulisse ja tuulevaiksesse kohta.
• Alalisele kasvukohale võib taimed viia juhul, kui on möödunud öökülmaoht.
• Enne väljaviimist kärbitakse võra. Võra võiks olla ühtlase kujuga.

Suvetaimede paljundamine pistikutega

• Mõningaid suvelilli saab paljundada pistikutega. Kevadtalvel tasub võtta pistikuid järgmistelt taimedelt: südajas suutera, lobeelia, sanvitaania, raudürt, puispetuunia, padipõõsas, hõbepael, lamav ja ahtalehine käokuld.
• Petuunia, basiiliku, sultan-lemmalts pistikuid tasub teha isegi juba sügisel enne öökülmade saabumist. Pistikud hoitakse jahedas toas.
• Pistikute tegemiseks tuleb võtta taimedelt 8–12 cm pikkused jupid, seejärel eemaldada neilt alumised lehed ja asetada vette juurduma, kuid lehed ei tohi ulatada vette. Topsis hoida veetase ühtlasena. Soojas toas võtavad pistikud juured alla umbes 10 päevaga.
• Juurehakatistega pistikud tuleb istutada õhulise toalillemullaga täidetud pottidesse. Esialgu istutatakse pistikud varjulisemasse kohta. Nädala pärast, kui taimed on mullas kenasti juurdunud, soovivad pistikud kasvada päikese käes.