Küüslauk on vast ainuke kultuur, mida inimkond on tuhandete aastate jooksul lakkamatult kasvatanud ning isegi kummardanud kui jumalust. Küüslaugule omistati iidsel ajal ravivaid, maagilisi ja jõu omadusi. Vana-Egiptuses oli küüslauk kasutusel valuutana ning küüslauku anti orjadele, et jaguks rammu püramiidide ehitamiseks. Euroopasse levis see tugevalõhnaline maitsetaim alles peale ristisõdu, kui ristirüütlid tõid selle sõjasaagina kaasa.
Meie kliimas tuleks eelistada taliküüslauku, kuna see annab parema ja suurema saagi.

Kasvukoht
Iga kultuuri edukas kasvatamine algab õige kasvukoha valimisest. Küüslauk pole üldse nõudlik kultuur. Eelviljadest sobivad küüslaugule kõige paremini orgaanilist väetist (nt sõnnik, kompost) saanud kultuurid ja kultuurid, mis puhastavad maa umbrohtudest (pea- ja lillkapsas, kurk, kõrvits). Haiguste ja kahjurite leviku vältimiseks ei tasu küüslauku ja teisi sama perekonna liike (sibul, porrulauk ja teised liilialised) samal kasvukohal 4…5 aastat kasvatada. Kõige paremini kasvab küüslauk päikesepaistelisel umbrohupuhtal kasvukohal.

Sobiv muld
Küüslaugu kasvatamiseks sobivad kõige paremini kiiresti soojenevad ja parasniisked mullad. Isegi savisel mullal saab küüslauku kasvatada. Liivasel mullal kipuvad küüslaugud väikeseks jääma, kuid piisaval vihmutamisel saab ka liivasel pinnasel arvestatavat saaki. Mulla liigniiskuse suhtes on küüslauk väga tundlik. Mõningal määral mõjutab mulla väävlisisaldus küüslaugu maitset: mida rohkem on väävlit mullas, seda vängem on küüslaugu maitse.

Istutamine
Taliküüslaugu pannakse maha üldiselt septembri lõpust kuni oktoobri alguseni, enamasti soovitatakse 6 nädalat enne mulla külmumist. Mahapanekuks tasub valida suuremad küüned. Küüned tuleb eraldada vahetult enne mahapanekut, sest üksikud küüned kuivavad kiiresti ja elujõud jääb ka kesiseks. Mõistlik oleks sorteerida küüned suuruse järgi, et tagada peenral ühtset taimikut.
Taliküüslauguküüned istutatakse 5…6 cm sügavusele. Suuremad küüned pannakse maha vahekaugusega 8…12 cm, väiksemad 5…7 cm. Tihedamal istutamisel kasvavad väiksemad küüslaugud.

Väetamine
Küüslaugule on meeltmööda orgaaniline väetis. Enne mahapanekut on hea anda kas sõnnikut või komposti. Kuigi küüslauk on üsna külmakindel kultuur, võiks pärast sügisest istutamist peenra katta 3…5 cm paksuse turba, komposti või kõdusõnnikuga. Selline võte soodustab talvitumist ja samal ajal väetab. Rohke orgaanilise väetise andmisel puudub vajadus kasvuaegselt väetada.

Hooldus ja umbrohutõrje
Taliküüslaugu kasvatamisel on tähtis mulla kobestamine ja korralik umbrohutõrje. Kastmist ei tohi ka unustada. Umbrohtumust saab hoida kontrolli all rohimisega, kuid rohimisel ei tohi küüslaugu juurestikku kahjustada. Suuremate küüslaukude saamiseks tuleb putkuvatel küüslaugusortidel õisikuvars pärast selle ilmumist ära näpistada. Taimed kasutavad õitsemiseks peaaegu kogu energia ning sibulad jäävad väikeseks.

Taimekahjurid ja -haigused
Küüslaugul pole otseselt kahjureid, kuid siiski võivad olulist kahju teha sibula haigustekitajad ja kahjurid. Kahjuritest võivad küüslauku tülitada sibulakoi, sibulakärbes ja sibulaingerjas. Küüslaugul võib esineda sibula-hahkhallitus, valgemädanik ja rohehallitus. Kahjustajate leviku vältimiseks tuleb hoiduda sibula ja küüslaugu kasvatamisest samal kohal 4…5 aastat. Nagu iga aiakultuuri puhul peaks kasvukoht olema tuulele ja päikesele avatud. Nii kuivavad taimelehed kiiremini ning taimed ei nakatu kergesti haigustesse. Ka lendavate kahjurite kahjustus tuultele avatud kasvukohas on tunduvalt väiksem. Sibula-hahkhallituse ja rohehallituse vältimiseks hoiuruumis tuleb küüslaugud koristada õigeaegselt ning korralikult kuivatada.

Saagikoristus ja säilitamine
Olenevalt ilmastikust ja sordiomadustest on taliküüslauk meie tingimustes koristusküps juuli lõpus – augusti algul. Õige koristusaeg on siis, kui lehed hakkavad kolletuma ja kuivama, ebavars närtsima ning liitsibula kuivsoomused omandanud sordile iseloomulikud tunnused. Koristamisega ei tohi hilineda, vastasel juhul võivad tütarsibulad ülesvõtmisel sibulakanna küljest lahti rebeneda ja nii jäävad mõned küüned mulda. Rebenenud kattesoomustega küüslaugud on haigustele vastuvõtlikumad ja üksikud küüned hakkavad niisketes oludes kergesti kasvama.

Küüslaugu kuivatustemperatuur ei tohiks tõusta üle +38 oC ja peab olema tagatud küllaldane õhuliikumine. Kuivatamise käigus kaotab küüslauk umbes 20–30% oma algsest massist. Küüslaugu pikemaajalise säilitamisel (6…7 kuud) on kõige tähtsam tagada optimaalset säilitusrežiimi: säilitada kuivas pimedas ruumis temperatuuril -2…+2o C ja 65–75% õhuniiskusel.