Lehtdekoratiivsed toataimed muudavad siseruumid aastaringselt värvirikkaks. Eriti tore on vaadata pimedal, talvisel ajal leheiludusi, mille värske rohekas värv meenutab kevadet ja suve. Dekoratiivsete lehtedega toataimedeks võib pidada kõiki aastaringselt rohelisi taimi, mis tavaliselt ei õitse või nende õitsemine on väga tagasihoidlik. Ei tasu ka unustada kirjulehehelisi ebakrootoneid, värvilisi pitslehikuid ja teisi värviliste lehtedega toataimi, mis kuuluvad ka lehtdekoratiivsete taimede gruppi. Dekoratiivsete lehtedega toataimede ilu sõltub paljuski õigest väetisest.

Taimedele on väetamine sama tähtis, nagu meile on toitumine. Väetised koosnevad toitainetest, mis on taimede arenguks ja kasvuks ülitähtsad. Peamiselt koosnevad väetised kolmest toiteelemendist ja mikroainetest. Igal väetisel on kirjas tähis „NPK“, milles „N“ tähistab lämmastikku, „P“ fosforit ja „K“ kaaliumit. Lämmastik tagab lehtede ja varte lopsaka kasvu, fosforist sõltub taimede juurdumine, seemnete idanemine ja õitsemine. Kaalium tugevdab taimekudesid, parandab seemnete idanemist ning viljade ja mugulate arengut.

Väetiste pakkidel ja pudelitel võib kohata veel kaht tähist: Mg ja Fe. Magneesium transpordib fotosünteesi saadusi lehtedest juurteni ning aktiveerib paljusid energia- ja ainevahetuse protsesse. Raud osaleb klorofülli moodustumisel. Seepärast tulebki anda taimedele õigeid väetisi, et taimed saaksid kõik eluks vajalikud ained kätte.

Isegi kui taimed on istutatud toiteainete rikkasse mulda, on vaja taimi ikkagi väetada. Mullasegud sisaldavad piiratud koguses mineraalaineid, mis uhutakse kastmisveega mullast välja. Intensiivsemalt võiks alustada väetamisega siis, kui taimel on väsinud ilme, aeglasem kasvukiirus või üldse pidurdunud kasv, lisaks tavalisest väiksemad lehekesed või peenikesed varred.

Kevadel tasub alustada väetamisega, kui taim hakkab uusi võrseid ajama. Esimene kevadine väetamine võiks olla soovituslikust väiksema normiga.

Lehtdekoratiivsetele toataimedele on mõeldud spetsiaalsed eriväetised, mille koostis erineb õitsvate toataimede väetistest. Eriväetised on töötatud välja arvestades taimegrupi vajadustega. Dekoratiivsete toataimede väetised sisaldavad natuke rohkem lämmastikku, mis tagab lopsakate lehtede ja varte kasvu. Tavaliselt sisaldavad väetised veel erinevaid mikrotoitaineid, mis soodustavad lehtede värvikust.

Lämmastikuga üleväetamisest tasub hoiduda, et säiliks taimede ergas värv. Üldiselt tasub järgida väetisepakendil välja toodud norme, et taimi väetisega mitte ära põletada. Agrecoli, Floroviti ja Compo vedelväetisete korkidel on välja toodud väetise kogused, mida tuleb doseerida vastavalt vee kogusele. Pimedamal perioodil on soovitatav väetada kord kuus, kuid on ka erandeid. Kevadest suveni on soovitatav väetada iganädalaselt vedelväetisega. Kui kasutada pikaajalisi väetisepulki, siis piisab väetisest 3 kuuks.

Väetamisel tuleb järgida üht kindlat reeglit: enne väetamist tuleb taimed korralikult ära kasta ja alles seejärel lisada väetisevett. Väetada ei tohi kunagi kuiva mullaga, kuna väetis võib taime juured ära kõrvetada.

Sõnajalad: Sõnajalad ei taha erilist väetamist. Aktiivsel kasvuperioodil võib väetada kord kuus rohelistele toataimedele mõeldud väetise või sõnajalgade eriväetisega. Talvel võib aga väetamise vahele jätta.

Draakonipuud (Dracaena): Draakonipuud pole ka erilised väetisearmastajad. Suvisel perioodil soovivad väetamist pigem harva, üle kahe-kolme nädala. Talvel on mõistlik piirata väetamist või jätta üldse vahele. Väetamiseks võib kasutada roheliste toataimede väetist või spetsiaalset draakonipuu väetist.

Ebakrooton (Codiaeum): Ebakrootoneid võiks pidada isegi väga pirtsakateks toataimedeks, kuid väetamise poolest on nad üpris tagasihoidlikud. Kevadest sügiseni võib värvikirevaid iludusi väetada üle 2-3 nädala, talvel võib väetamise isegi vahele jätta. Väetamiseks kasutada roheliste toataimede väetist või universaalset toataimede väetist. Üleväetamisel muutub nende värvikirev lehestik roheliseks.

Pitslehik (Fittonia): Pitslehikud saavad kenasti tagasihoidliku väetamisega hakkama. Aktiivsel kasvuperioodil sobib väetada kord kuus rohelistele toataimedele mõeldud väetisega. Talvel võib väetamise julgelt vahele jätta.

Tiigerlehik (Calathea): Tiigerlehikud kaotavad oma ilusa lehevärvi tugeval ja tihedal väetamisel. Taimed soovivad väetist kevad-suvisel perioodil vaid 1-2 korda kuus, väetamiseks sobib kasutada roheliste toataimede väetist. Talvel saab taim ilusasti väetiseta hakkama.

Viigipuu (Ficus): Kasvuperioodil tasub väetada roheliste toataimede väetisega üle nädala. Sügis-talve perioodil tasub väetada kord kuus.

Aglaoneema (Aglaonema): Aglaoneema taimi on väga kerge väetada. Kevadest sügiseni tuleb väetada kord kuus, talvel võib puhta südamega jätta väetamise vahele.

Tõlvlehik (Spathiphyllum): Taimi tuleb väetada vaid aktiivsel kasvuperioodil roheliste toataimede väetisega. Talvel võib julgelt väetamise vahele jätta. Taimedele ei tee halba leheläike pritsimine lehtedele. Mõned leheläiked sisaldavad ka väikeses kogus toitaineid.

Nõelköis (Epipremnum): Nõelköie puhul tuleb järgida reeglit, mida vähem väetist, seda parem. Kevad-suvisel perioodil tuleb väetada rohelistele taimedele mõeldud väetisega, kuid lahjema normiga. Üleväetamine ja liiga rammus muld vähendavad lehtede ilu ning ilus lehemuster kaob peaaegu täielikult.

Väetamisel tuleb kindlasti hoiduda üle- ja alaväetamisest. Oluline on kõikide toiteelementide piisav ja tasakaalustatud sisaldus mullas, kuna ühe toitaine puudusel või küllusel halveneb ka teiste ainete omastamine. Ebaõigel väetamisel tekib mulla pinnale valkjas kirme, mis on tingitud toitesoolade liiga kõrgest ja ühekülgsest sisaldusest mullas. Valged ääred mullal võivad viidata veel lubjarikkale kastmisveele ehk kaltsiumi küllusele.

Dekoratiivsete lehtedega taimedele väetise valimisel on kõige tähtsam pöörata tähelepanu toiteelementide sisaldusele. Taimede ilu seisneb enamasti ikka lopsakates lehtedes, mis vajavad mõõdukalt lämmastikku. Kindlasti peavad roheliste toataimede väetised sisaldama mikrotoitaineid, mida taimed vajavad väga väikeses koguses, kuid mille puuduse korral võivad taimed isegi hukkuda.