29.09

Tõrju kahjureid

Sügise edenedes aktiviseeruvad meie aedu külastavad närilised: kodu- ja metshiired, rotid, mutid, vesirotid. Ka nemad saavad aru lähenevast talvest ning otsivad võimalusi end talveks nuumata ning endale võimalikult hea talvekodu leida. Hiired ja rotid proovivad sooja majja lipsata, seetõttu ärge unustage oma maja, garaaži, keldri või abihoone uksi pikalt lahti. Kui siiski mõni näriline sisse lipsab, tuleb nad kas lõksuga kinni püüda või mürke kasutada, mis iseenesest sugugi meeldiv pole. Variant on kasutada ka puuri ning püüda näriline kinni elusalt ja viia ta vähemalt poole kilomeetri kaugusele

Rotte meelitab kohale ka avatud kompostikast. Seetõttu on parem, kui kast on kaanega korralikult kaetud. Plastikkompostrid on enamasti  ilma põhjata, sinna alla uuristab kaval kodurott talvisel ajal korraliku käigu, selleks et sooja kõdusse pesa teha. Asetage komposter kas betoneeritud või plaaditud alusele, siis võib kindel olla, et kutsumata külalised sisse ei pääse.

Hullem on lugu maa-aluste kahjuritega, keda on raskem tõrjuda. Muttide tehtud käigud riivavad küll silma, kuid nad vähemalt ei hävita midagi. Muti tõrjeks töötab kõige paremini mutilõks. Värske mutimullahunniku keskele avause sisse tuleb mutilõks kasutusjuhendi järgi kinnastatud kätega ettevaatlikult üles panna ja oodata kuni mutt lõksu läheb. Muti lõhnakuulid peletavad muti küll eemale, kuid ei hävita teda. Vesirotid on palju ohtlikumad kahjurid. Lisaks käikude uuristamisele söövad nad meie kartuleid, juurvilju ja lillesibulaid, ja mis kõige hullem, ka noorte viljapuude juuri. Kes neid loomi hävitada ei soovi, peab paraku sellega arvestama. Soovitame siiski vesiroti tõrjeks kasutada spetsiaalset vesiroti lõksu.

Vesirotte peletavad ka tugevasti lõhnavad lillesibulad, eriti püvilillede omad, kuid ka nartsisside ja küüslaugu sibulad. Soovitav on sibulad suhteliselt lähestikku istutada, kust vesirott käike läbi teha ei mahu ega taha. Ka noorte viljapuude ümber võiks neid sibulaid istutada. Seal, kus ikkagi vesirotid aktiivselt tegutsevad, tuleks muud lillesibulad nagu tulbid, hüatsindid, krookused, kirgaslilled  jt panna lillekorvidesse ja koos nendega mulda istutada.  Lillesibulaid söövad meelsasti ka hiired ja rotid, kui sibulad talvel nende liikumisteedele ette jäävad.

Tegele taimedega

Üks mõnusamaid töid praegu aias on seemnete korjamine – enamasti on suvikute seemed valmis. Kui liik või sort väga meeldib, võib katsetada kevadel nende seemnetest uute taimede kasvatamist, kuid arvestama peab sellega, et sortide puhul ei pruugi väga ühtlast materjali saada. Peiulilled, astrid, daaliad kasvatavad vägagi elujõulisi seemneid, ka maitsetaimede seemed jõuavad enamasti küpseks saada.

Kui külmad on aiast üle käinud, tuleb daaliate varred eemaldada, juurikad mullast välja kaevata ja keldrisse tallele panna. Sama on ka gladioolidega.

Kui soovite säilitada pelargoonie, fuksiaid ja kannasid, siis tuleks need nüüd pottidega varju alla viia. Esialgu võiks neid lihtsalt kasvuhoonesse tõsta ja lasta neil edasi õitseda, aga oktoobris tuleb nad tagasi lõigata ja keldrisse tõsta. Pelargoonid ja fuksiad vajavad mõningase valgusega kohta, sest nende aeglane kasv jätkub ka talvel, seetõttu tuleb arvestada, et taimi tuleb talve jooksul aeg-ajalt kasta.

Sügisene kuiv periood on juba pikalt kestnud. Puud ja põõsad vajaksid paremaks talvitumiseks kastmist. Kõiki kasta oleks ilmselt liiga suur luksus, eriti linnatingimustes, seetõttu valige välja  oma lemmikud ja andke neile mõni ämbritäis vett juua.