Tark aiapidaja hakkab kahjurite ja haigustega võitlema juba sügisel: ta kaevab, kobestab, riisub, pritsib, lõikab oksi, paneb liimivöösid.

Kuna haigustekitajad ja erinevad kahjurid talvituvad mullas, multšis, taimejäänustel, maha langenud lehtedel, koorepragudes jm, saab nende hulka oluliselt vähendada või tegutseda selle nimel, et  rikkuda kahjurite talvitumise, nii et lõpptulemuseks oleks ikkagi hukk. Sügisel saab paljugi aia heaks ära teha.

Marjapõõsad

Kahjurite vastsed ja nukud talvituvad mulla pealmises kihis umbes 20 cm sügavusel. Kaevamine toob nad uuesti pinnale, kus nad võivad sattuda lindudele nokatäiteks või siis hukkuvad külmaga. Labida asemel on parem kaevata aiahargiga, sest see vähendab juurte vigastamise ohtu.

Viljapuud

Korja puude alt kokku kõik mädanevad viljad ja riisu kokku ka lehed, sest tõenäoliselt pesitsevad neil haiguseosed. Mata haigustunnustega viljad labidapea pikkusest veidi sügavamale (u 35 cm) maha, see kindlustab, et eosed ei saaks liikvele. Nakatunud viljad võib ka lõkkes ära põletada. Lehed komposti eraldi kuhjas või kaeva sisse peenramaale.

Kahjuritele meeldib talvituda koorepragudes ning tüvel kasvava sambla ja samblike all. Sügisel niiske vihmase ilmaga saab samblast hõlpsalt lahti, kui harjad tüved ja suuremad oksaharud tugevama harja või luuakontsuga üle. Harjamine toob lagedale ka nii mõnegi prakku pugenud kahjuri. Niiskeks saanud samblik tuleb ka tugevama töökindaga hõõrudes kergelt lahti.

Sügisel on sobilik aeg panna üles ka uusi liimivöösid või uuendada vanu. Nendega saab kinni püüda küllalt palju koorepragudesse talvituma suunduvatest kahjuritest. Seni, kuni päeval on üle 10° sooja, liiguvad putukad veel ringi. Saab ka lihtsamalt: seo ümber tüve jõupaberi riba, sest selle all meeldib putukatel samuti talvituda.

Hea looduslik vahend haiguste ja kahjurite hävitamiseks on raudsulfaat. Selle lahusega (3–5%) pritsimine aitab aeglustada kärntõve, jahukastet, lehelaiksust ja roostet tekitavate seente arengut, kõigele lisaks tõrjub puuviljamädanikku ning hävitab talvituvate putukate mune (nt lehetäid) ja vastseid. Raudsulfaati sisaldab ka valge lubivärv, millega tasub tüved talvise päikesepõletuse kaitseks üle võõbata. Samuti ei lase raudsulfaat kasvada samblal ja samblikel. Lisaks viljapuudele pritsi sellega ka teisi puid ja põõsaid.

Püsililled

Kui lillepeenral oli palju jahukastet (nt aedfloksil, monardal, kortslehel, sügisastril) ja muid lehetõbesid, siis tuleb  hoolikalt korjata kokku kõik varisenud lehed. Samuti tuleks varred ära lõigata nii maapinna lähedalt kui võimalik.

Mulle kobestamine aktiveerib mulla mikrofloora tegevust ja häirib haigustekitajate talvitumist. Kui haigusi on juba liiga palju, siis oleks kõige parem välja vahetada mulla peamine kiht.  Koorepurumultši peab ära võtma mullani. Pärast mulla kobestamist pannakse uus värske multšikiht.

Roosid

Kogu roosipõõsaste alt hoolikalt kokku kõik mahavarisenud lehed ja õieosad ning viska lõkkesse. Seejärel pritsi põõsas ja ka põõsa alune muld üle mõne seenhaiguste tõrje preparaadiga. Tõrje on edukas siis, kui lehed on juba langenud, sest vahend jõuab siis ka pungade ja kooreni. Riisu kokku ja hävita ka teiste ilupõõsaste all olevad lehed, kui neil oli suvel haigusi ja kahjureid (nt sireli keerukoi).

Okaspuud

Okaspuude võra sisemus  on hea pesitsuskoht haiguseostele, seetõttu tuleks võra sisemus pruunistunud okastest puhastada. Puu alla kogunenud praht tuleb ilusti kokku riisuda, sest see aitab kaasa sellele, et haigustekitajad ei jääks sinna talvituma ja paljunema. Nagu rooside puhul, on ka nüüd hea mõte puud pritsida mõne seenhaigusi tõrjuva preparaadiga. Seda tasub teha profülaktika mõttes ka siis, kui sinu okaspuudel midagi viga ei olegi. Sobivat vahendit küsi aianduspoest.