Paljud taimed ootavad suve lõpus fosfori- ja kaaliumirikast sügisväetist, mis teeb taimed talvekindlamaks ja mõjub hästi järgmise aasta saagile.

Augusti- ja kindlasti ka septembrikuus tasub mõelda sügisesele väetamisele (soojal sügisel isegi oktoobris), et aias kasvavad taimed saaksid valmistuda ette karmiks talveks. Andes sügisväetist viljapuudele, marjapõõsastele, murule, roosidele, okaspuude ja teistele mitmeaastastele taimedele, muutuvad aiakultuurid haigustele vastupidavamaks ning uuel aastal on oodata rikkalikku õitsemist ja saaki. Sügisväetamise korral on tähtis pidada silmas, et väetist tuleb anda siis, mil taimed on veel rohelised ja jõuavad omastada vajalikke toitaineid enne külmade saabumist. Kõige mõistlikum on alustada sügisväetamisega augustis pärast saagi koristamist ning sügisväetisega saab väetada veel septembris.

Sügisene väetamine erineb suvisest väetamisest selle poolest, et väetis sisaldab rohkesti kaaliumi ja fosforit. Väetis peab sisaldama lämmastikku vaid paar protsenti või isegi parem, kui ei sisalda üldse lämmastikku. Palju lämmastikku soodustab taimedel vegetatiivset kasvu ja taimed muutuvad sügisel talveõrnaks, kuna koed ei jõua puituda enne külmade saabumist. Liigne lämmastik suve lõpus aeglustab ka viljade valmimist. Nimelt fosfor ja kaalium tagavad kudede normaalse puitumise, kuna puitumata taimeosad kipuvad talvel ära külmuma.

Fosforil ja kaaliumil on võtmeroll taimede talvitumises. Fosfor kiirendab viljade valmimist ja tugevdab kudesid, mis tagab parema talvekindluse. Kaalium aga soodustab suhkrute kogunemist ning suurendab aiakultuuride külmakindlust. Just tänu kaaliumile muutuvad rakuseinad tugevamaks ning taim on vastupidavam külmale. Nii fosfor kui kaalium hõlbustavad lisaks õiealgete moodustumist.

Kuidas väetada?

Väetisegraanulid tuleb ühtlaselt laiali laotada ja kobestada mulla sisse. Kui vihma ei ole tulemas, siis kasta taimi pärast väetamist graanulite kiiremaiks lagunemiseks. Puude ja põõsaste alla võib puistata väetist terve võraaluse pinna ulatuses.

Kui peenral on koorepurumultš, tuleb algul lükata see eemale, sest väetist tuleb segada ainult mulla sisse. Pole mitte mingit mõtet raputada väetist multšikihi peale, sest sealt toitained juurteni ei jõua.

Veeslahustuvaid sügisesi kastmisväetisi võib anda veidi hiljem, sest väetise lahustumiseks enam aega ei kulu

Marjakultuuride ja viljapuude väetamine:

Maasikatele, vaarikatele, sõstardele ja karusmarjadele tuleb anda sügisväetist võimalikult kohe pärast saagi korjamist, sest järgmise aasta õiealged hakkavad arenema nimelt suve teisel poolel. Ka viljapuid tuleb väeta kohe pärast saagikoristust.

Rooside väetamine:

Roose on soovitatav väetada augusti keskel normist 2/3, pärast septembri algul 1/3. Juhul kui suvel oli kasutatud pikatoimelisi ehk aeglaselt lahustuvaid väetisi, pole valdavalt sügisväetist enam vaja. Sellisest väetisest saab taim kasvuaja jooksul kätte kõik vajalikud toitained ning puudub vajadus anda roosile sügisel veel lisaväetist.

Muru väetamine:

Kui oktoobris on muru ikka ilus roheline, siis võib rahumeeli väetada, kuna murutaimed veel kasvavad. Seega muru sügisväetises võib ikkagi sisaldada väikest protsenti lämmastikku.

Okaspuude väetamine:

Okaspuud on tundlikud, neile peab väetist väga täpselt doseerima. Fosfori- ja kaaliumirikast sügisväetist tasub alati segada ka istutusauku mulla sisse.