Eesti talv on väga tujukas: ühel päeval ladistab sadada ja tuleb jalga panna kummikud, siis läheb aga järsult krõbekülmaks. Aiapidaja peab olema kogu aeg valvel ja tegutsema vastavalt olukorrale, et taimed ei lämbuks veeloigus või lõikava külma käes ära ei külmuks.

Pakane saabub lumeta maale

Kõige ohtlikum on olukord, kui lund ei ole ja läheb väga külmaks. Paljudel aiapidajatel on veel valusalt meeles üks talv aastaid tagasi. Tookord oli jaanuari alguses nii soe, et aias õitsesid kannikesed, ja siis tabas paljast maad 30-kraadine külm. See tegi peenardel puhta töö, läksid isegi aedfloksid ja mägisibulad, rääkimata maasikatest.

Tasub teada, et maasika risoomi kahjustavad juba 5–6 miinuskraadi, –12° korral aga taimed hukkuvad. Kui lund ei ole, aga väljas on suured miinuskraadid, siis laota peenrale ajutiseks katteks viltjas pakasekangas või mitu kihti talveloori, sobib ka katteloor.

Kui neid aiakangaid pole käepärast, võid peenrale panna külmakaitseks kas või vanad tekid ja vaibad. Hea, kui on võtta kuivi lehti ja neid ümber maasikapuhmikute sättida. Kriitilises olukorras võib appi võtta isegi ajalehed, sest paber, eriti mitmekihiliselt, hoiab hästi sooja. Kõvema külmaga mässi ka õrnemad lehtpuud ja -põõsad (noored magnooliad, parukapuud, kauni veigela ja nipponi enela sordid jne) pakasekanga sisse. Üles ja alla jäta väike ava, et õhk saaks liikuda. Kui lund ei ole või maapinda katab vaid õhuke kirme, tuleb kindlasti kaitsta ka juuri, sest muidu pole võra katmisest kasu. Kasuta koorepuru, vetthülgavat turvast, vanu tekke-vaipu.

Roniroose ja viinapuid polnud mingit vajadust katta seni, kuni olid pehmed ja vihmased ilmad. Suurema külma saabudes kulub neile aga pakasekangas vägagi ära. Kui läheb jälle sajuseks, võta paks viltjas kate taimedelt ära. Kui kangas läbi vettib, siis see enam sooja ei hoia.

Vähese lumega pakase aeg on ohtlik ka väiksemas tiigis talvituvatele vesiroosidele, mis võivad seal ära külmuda. Siis kuhja jääle külmakaitseks puulehti või aseta sinna kuuseoksi, mis aitavad lund koguda. Lumeta ajal ära väga palju murul käi, sest külmunud rohi on habras.

Ohtlik jää

Kui lumevaipa pole ja külm jäätab vesistele kohtadele murus jääkooriku, jäävad taimed selle all õhupuudusesse. Purusta loikudele ja radadele tekkinud jää, et murutaimed saaksid hingata. Lisaks võivad taimed jää all kergesti ka ära külmuda, kuna jää juhib soojust paremini kui kohev lumi. Jääga kaetud alale ei saa moodustuda ühtlast lumevaipa, sest tuul puhub sealt kerge lume ära.

Igalt poolt ei saa jääkihti purustada, sel juhul võib sinna puistata turbapuru või tuhka. Jää muutub urbseks ning sulab rutem. Paks jääkoorik on ohtlik ka seetõttu, et see sulab ilma soojenedes aeglaselt ning taimedele hakkab liiga tegema pikalt paigal seisev sulavesi.

Paljudes kohtades – trepil, garaaži sissesõiduteel, värava taga kõnniteelõigul – on vaja hästi ruttu jääst ja lumest lahti saada. Seal tasub kasutada spetsiaalset jää- ja lumesulatajat (tänavasool). Spetsiaalse koostisega helbed või graanulid kiirendavad oluliselt sulamisprotsessi. Lisaks on see tõhus abiline ka jäätunud väravate ja uste vabastamiseks.

Liigniiskuse ohud

Vahel sajab meil keset talvegi pikalt vihma. Kui muru juba lirtsub ja peenardel lainetab, tuleb vee mujale suunamiseks kaevata äravoolurennid. Kaeva need kasvõi muru sisse, sest muru on kevadel lihtne korda teha, hulga tülikam on aga hakata liigniiskuse tõttu hukkunud püsikute asemele uusi hankima.

Eriti tundlikud on liigniiskuse suhtes näiteks päevakübarate ja siilkübarate uued sordid, märga ei talu lavendlid, kanarbikud ja eerikad.

Väga vesisest paigast võib tundlikumad liigid-sordid isegi labidaga mujale kuivemasse kohta turba sisse tõsta, et nad talve ikka üle elaksid. Kui taimed jäävad täiesti vee sisse, siis nad lämbuvad ning kevadel on peenar tühi.

Üldse ei kannata liigniiskust igihaljad padjandtaimed (kivirikud, aubrieetad, padjandfloksid, liivateed, mägisibulad), samuti leviisiad, tääkliiliad, paljud sibullilled. Neile pane katuseks peale pleki- või eterniiditükk, veelgi parem on aga klaas, sest see laseb valgust läbi. Katuse all on kuiv ja õhk liigub.

Kile, eriti kui kinnitad kõik servad mullaga, ei sobi aga üldse katmiseks: õhupuuduses hauduvatest taimedest saab kevadeks kompost.