Roosid on ühed uhkemad taimed aias, selleks, et oma ilu näidata, vajavad nad aga palju hoolt ja kindlasti on roosid kõige enam katmist vajavad taimed. Kõik sordirühmad, v.a külmakindlad pargiroosid (rahvakeeli kibuvitsad), vajavad talveks ettevalmistusi. Et roosid talvituks edukalt, tuleb juba istutamisel pookekoht vähemalt 5cm sügavusele mulda istutada. Kui sügis on soe ja niiske ja kasvavad uued rohtsed võrsed, siis näpistatakse tugevamatel võrsetel latv ära, et ergutada neid puituma.

Esimeste öökülmade möödumisel tuleb roosipõõsad seest puhtaks teha, eemaldada kuivanud lehed, rohi ja muu praht. Korjatakse ära kõik lehed ja õienupud, mis on ka taime küljes (kui roosil on puhkemisvalmis pungi, võib need alles jätta – nii mõnigi õis võib ka novembris silmailu pakkuda). Mahavarisenud lehtedel võivad talvituda seenhaiguste eosed ja kahjurid, seega tuleb roosipeenralt korjatud lehed kindlasti ära põletada, mitte mingil juhul komposteerida! Kui aed on väiksem ja ei ole ruumi või ei tohi lõket teha asukohast tulenevatel või muudel põhjustel, siis on võimalik muretseda endale spetsiaalne anum või tünn või sügavam tulease, kus on võimalik natuke põletada.

Kõik erinevad roosiliigid (peenra-, pinnakatte-, põõsas-, vääris- ja uus-antiikroosid) lõigatakse tihtipeale juba oktoobri esimeses pooles 30-40 cm kõrguselt tagasi. Kui öökülmi pole, siis võib see aeg edasi lükkuda, aga esimeste öökülmade saabudes on lõikamine väga oluline. Tagasilõikus hoiab taime elujõulisena ja kevadel arenevad edukalt talvitunud pungadest uued nuppudega võrsed. Mida tugevam ja paremini hooldatud taim, seda kaunim on õitsemine!

Kui roosid on tagasi lõigatud, siis kuhjatakse rooside ümber vähemalt 20cm kõrgune mulla või turbahunnik. Muldamisel peab ette vaatama, et mulda peenrast juurte ümbert üles ei kraabiks, see on juurtele väga kahjulik ja muudab nad eriti külmakartlikuks. Muldamiseks tuuakse muld või turvas mujalt, mitte ei võeta samast peenrast või aiast. See vähendab riski, et mullas oleksid talvituvad kahjurid või haigusealged. Hästi sobib selleks poest ostetud kasvuturvas. Ülesmuldamisel tuleb jälgida, et rooside juured ei jääks peale muldamist paljaks.

Soovitatavalt võiks roosid katta täiendavalt kuiva ja sooja hoidva materjaliga. Selleks võib kasutada erinevaid materjale, tähtis on, et kattematerjal paigutatakse roosidele vahetult enne talve saabumist. Liiga varakult paigaldatud kuiv kate märgub sügiseste vihmade tõttu ja ei paku enam nii kindlat kaitset. Katmiseks võib kasutada kuiva kasvuturvast, koorepuru, saepuru, tammelehti, kasepuu koorelaastud või liiva (saepuru ja turvas vajavad veekindlat katet). Lisaks kaetakse lume saabudes taimed kuuseokstega. Kuuseokste eesmärk on peenral lume kogumine. Kuuseoksade teravus peletab peenrast eemale ka hiired ja kaitsevad kevadel roosivarsi päikesepõletuse eest! Kuuseoksade efektiivsus on väike, kui talv on lumeta.

Pakasekaitse kangas tasub roosidele panna peale vahetult enne püsivate külmade tulekut. Liiga vara ja soojaga roosidele peale pandud pakasekaitsekanga all võivad roosid hallitama minna. Tüviroosid erinevad teistest roosisortidest ja eripärasid tuleb jälgida. Tüviroose saab Eesti  kliimas kasvatada ainult konteineris, mille maht on 10-20 liitrit, sest talveks tuleb tüviroosid viia keldrisse varjule. Enne tüvirooside varjule viimist tuleks nad tugevasti tagasi lõigata nii, et oksa hargnemis-kohast jääks järele kolm kuni neli punga. Lehed tuleb eemaldada.

Kevadel eemaldatakse pakasekaitsekangas tugevate külmade möödumisel, olenevalt kevadest, umbes märtsikuus. Kuuseoksad võiks esialgu jääda, need võetakse ära alles siis, kui maapind on sulanud. See aeg sõltub aastast, aga enamasti võib seda teha aprilli lõpus. Kuuseoksad kaitsevad roosivarsi kevadise päikesepõletuse eest. Ümber põõsa olevad mulla- ja turbakuhilad laotatakse peenrale laiali. Öökülmade ajal tuleb taimed kinni katta, et kevadised öökülmad noortele kasvudele liiga ei teeks. Kevadel tuleks roose väetada roosiväetisega niipea, kui maapind on sulanud!

Kindlasti tuleb teada, et talvekatete alune on soodne koht närilistele pesaehitamiseks. Hea mõte on talvituskoha lähedale panna niiskuskindel mürksööt toru või külili poti sisse. Talvel tasub 2-3 nädala tagant mürksööta kontrollida ja vajadusel lisada.