Viinapuu lõikamine ja katmine on sageli ka staažikama aiapidaja jaoks üks parajalt segane värk, rääkimata siis algajatest. Aga kui põhimõtted enda jaoks selgeks teha, ei olegi asi enam keeruline.
Miks peab lõikama viinapuud igal sügisel?
Viinapuu on väga lopsaka kasvuga. Kui sa teda üldse ei lõika, on varsti kasvuhoones tihe padrik, kust leiab vaid väikesi ja hapusid marjakribalaid. Piltlikult öeldes tuleb niipalju, kui põõsas suve jooksul kasvab, sügisel ära lõigata, muidu ei mahu ta varsti enam kasvuhoonesse ära.
Õigesti lõigates jäävad alles kõige saagikamad oksad, põõsas püsib parajalt tihe ja iga kobar ehk tari saab päikest. Vaid nii kasvatab viinapuu ilusaid suuri ja magusaid marju. Vormis püsimiseks tuleb põõsale teha kindlasti ka suvist lõikust, et tema lopsakust taltsutada.
Viinapuud tuleb lõikama hakata kohe noore taimena, sest siis on olukord kogu aeg kontrolli all. Kui lased põõsal metsistuda, on väga raske ja sageli võimatu seal mingit süsteemi looma hakata.
Miks lõigata sügisel ja mitte kevadel?
Viinapuu värsked lõikehaavad hakkavad kevadel väga tugevalt mahla jooksma. Noorem põõsas jääb seetõttu nõrgaks ja võib isegi otsad anda. Sellepärast viinapuule kevadine lõikus ei sobigi.
Sügisene lõikus tehakse võimalikult hilja, vahetult enne talve. See sõltub antud aasta ilmast. Tavaliselt saabub sobiv aeg oktoobri lõpus või novembri algul, aga lõigata võib hiljemgi. Lõikehaavad jõuavad kevadeks piisavalt kuivada ja oksad ei hakka elutähtsat mahla niristama.
Lõigates on üks nipp, kuidas tekitada okstele n-ö korgid, mis ei lase mahlal haavast välja pressida: kui oled lõikamiskoha välja valinud, siis vaata, kus on viimane allesjääv pung. Lõika nii, et punga kohale jääks terve sõlmevahe pikkune oksajupp. Ehk teisisõnu: tee lõige esimese äralõigatava punga alt. Sõlmevahe kuivab ära ning ongi nagu kork.
Millal on viinapuude lõikamiseks kõige õigem aeg?
Kui põõsalt on lehed langenud, siis oota veel paar-kolm nädalat. Alles siis võta käärid käte.
Miks peab ootama? Sellepärast, et siis jõuavad üheaastased oksad korgistuda ning lehtedes ja võrsetes olnud toitained on liikunud korgistunud okstesse, tüvesse ja juurtesse. Kui sa lõikad liiga vara, läheb palju väärtuslikke varuaineid kaduma.
Kevadel istutatud taime kärpimine
Noort viinapuud kärbi tugevalt: jäta oksale alles vaid 3–4 punga. Teisisõnu: lõika 4. või 5. punga alt. Ära karda niimoodi lõigata ka siis, kui taim kasvatas suve jooksul uhked paarimeetrised võrsed. Muidugi on sul kahju need nüüd ära lõigata, aga tugev lõikus teeb vaid head. Järgmisel aastal kasvavad allesjäänud juppidest tugevad võrsed ja ülejärgmisel aastal saab juba esimesi marju süüa.
Vanem põõsas
Kõigepealt lõika ära rohekad korgistumata oksatipud, väänlad ja kobarate jäänused, valest kohast (nt tüvelt) kasvanud oksad. Eemalda kõik peenikesed ja lühikesed oksad, mille saagivõime on niru. Kui vahepeal oli öökülma, mis võttis ära korralikult korgistumata võrseosad, lõika need kindlasti ära, sest surnud oksi pole mõtet hoida.
Viljaoks on see, millel olevad võrsed kasvatasid marju. Lõika see ära, aga nii, et tüvele lähim puitunud võrse jääb alles. Sellest saab järgmisel aastal uus viljaoks: sinna kasvavad võrsed, mis õitsevad ja viljuvad. Kärbi alles jäetud võrset nii, et see jääb umbes meetri pikkuseks.
Kui sellel jutu juurde vaadata mõnest ajakirjast või käsiraamatust ka jooniseid, saab asi selgemaks. Kõige parem on muidugi minna kogenud viinamarjakasvataja juurde õppepäevale, sest praktika on parim õpetaja ja kogu aeg saab nõu küsida.
Katmisega ära kiirusta
Katmise peale mõtle alles siis, kui maapind on kergelt (mõne cm sügavuselt) külmunud. Kui sa katad varem, on katte all veel soe ja niiske ning pungad hauduvad ära. Liiga agar on ohtlik olla. Pigem võid katmisega hilineda, sest kümmekond külmakraadi ei tee okstele veel midagi.
Seo põõsale jäänud oksad kokku ja painuta piki rida maha. Kata kuuseokste, lehtede, turba või mullaga. Kate peab olema kindlasti kuiv ja õhurikas. Kui viinapuu kasvab väljas, siis aseta peale midagi vettpidavat, näiteks tõrvapapp või paksem kile. Jäta servad mõnest kohast lahti, et õhk saaks katte alla liikuda.
Tasub teada, et paljusid sorte ei peagi katma. Vaata käsiraamatust, kui vastupidav ja külmakindel sort sul on, ja võib-olla ei peagi katmisega vaeva nägema.
Artikkel: