Horticom esindab Eestis küünalde tootjat Spaas Kaarsen (Belgia), kelle jaoks on ülimalt oluline pakkuda tarbijatele ohutult ja hästi põlevaid küünlaid. Seetõttu kasutatakse nende tootmises ainult parimaid saadaolevaid koostisosi ja valmistatakse neist hästi põlevaid küünlaid. Spaas peab oluliseks jagada ka infot, kuidas küünlaid õigesti kasutada. Õigel kasutamisel on Spaas küünlad tervisele ohutud. Spaas kasutab oma küünalde tootmiseks kõige kõrgema kvaliteediga parafiini koos sobiva kuju ja koostisega tahtidega. Kõik Spaas alusmaterjalid ja valmisküünlad vastavad Euroopa Liidu kehtivatele kemikaaliseadustele, tooteohutust käsitlevatele õigusaktidele ja asjakohastele CEN-standarditele. 

Spaas on läbi viinud ka mitmeid teaduslikke uuringuid. Need uuringud on leidnud, et keskkonnahoiu seisukohalt on kõige loodussõbralikumad päevalille- ja rapsivahast küünlad. Parafiin on jätkusuutlik tooraine, sest naftatootmise kõrvalsaadusena tekkivatest jääkidest toodetud parafiin on loonud uut lisaväärtust. Kuid näiteks palmi-, soja- ja kookose kasutamine küünlavahades on soovitatav lõpetada.

Tervise seisukohalt on teaduslikud uuringud leidnud, et põlemisel tekkivate tüüpiliste saasteainete koostis ja kogus on erinevate vahatüüpide (parafiin, steariin, palm, soja, mesilasvaha) puhul sarnane.

Uurime teemat natuke täpsemalt.

 

Küünlavahad ja nende mõju loodusele

LCA analüüsis (Life Cycle Analysis) võrreldakse erinevate küünalde keskkonna- ja sotsiaalset mõju, lähtudes põllumajanduslikust ja/või tootmisprotsessist. Selleks kasutatakse erinevaid andmete loendeid, mis seejärel protsessi kirjeldamiseks kokku pannakse. Arvesse võetakse järgmisi aspekte: metsade raie, maakasutus (kui palju maad on vaja teatud saagi saamiseks), konkurents toitumisega, veetarbimine, väetised, pinnase hapestumine, tervis, GMO tootmine ja olemasolev sertifikaat.

Spaas on lasknud teha analüüse järgmiste toorainete osas, millest küünlaid valmistatakse:

  • Parafiin
  • Rapsiseemned
  • Rapsi ümberesterdamine kookosega (spetsiifiline toode, mida kasutatakse looduslikus segus)
  • Päevalill
  • Sojaoad
  • Palm

Järeldused:

  • Parafiin ei anna LCA analüüsis halba tulemust, sest see on oma tootmisprotsessis väga jätkusuutlik tooraine. Maad pole vaja, veekulu on väike, keskkonnamõju minimaalne ja naftatootmise kõrvalsaadusena tekkivatest jääkidest toodetud parafiin on loonud uut lisaväärtust. Kus parafiin näitab veidi kehvemaid tulemusi, on põlemisel tekkiv CO2. Kuna kliimamuutused on üha kiiremad ja aktuaalsemad, on küünlatootjatel parafiini valik keeruline. See sõltub ka naftatootmise arengust järgmistel aastatel. Kindlasti tasub eelistada kvaliteetse parafiiniga valmistatud küünlaid, sest kvaliteetne parafiin põleb tavaliselt puhtamalt ja ühtlasemalt, mis tähendab vähem suitsu, vähem jääke ning paremat lõhna. Kvaliteetne parafiin võib anda küünaldele ilusama välimuse ja kvaliteetsema tekstuuri, mis on esteetiliselt meeldivam. Mõnikord võib madala kvaliteediga parafiin sisaldada lisandeid või ebatäiuslikke komponente, mis võivad põletamisel eraldada rohkem kahjulikke ühendeid või ebameeldivaid lõhnu. Seetõttu valib Spaas alati väga hoolikalt oma parafiini.
  • Kui me vaatame keskkonnamõjusid ja võtame arvesse ka CO2 tootmist, siis päevalille- ja rapsiseemned on parimad, eelistades rohkem päevalille. Mõlemat kultuuri kasvatatakse kohapeal madala CO2 mõjuga muldadel.
  • Nende andmete põhjal tuleb veel arutelu toiduga konkureerimise üle. Kuigi eeldatakse, et küünalde tootmiseks kuluv kogus üldisest kasutamisest on minimaalne, on see endiselt murettekitav. Seetõttu töötab Spaas innovatsioonile tuginedes ka teistes valdkondades, näiteks nende idee „jäätmed küünaldeks”.
  • Palmi ja soja mõju on väga suur. Seda muidugi eelkõige nende põllukultuuride kasvukohtade ja nendega kaasnevate metsade hävitamise tõttu. Arvudelt näeme, et kuigi tegemist on loodusliku toorainega, muudab pildi negatiivseks ajalooliselt õhku sattunud CO2 kogus. Vihmametsade põletamine ja kuivendamine (selleks, et kasvatada palme ja soja) vabastab tohutul hulgal süsinikdioksiidi. Palm ja soja on selles osas isegi halvemad kui parafiin. LCA nõuanne on ka mitte kasutada enam sojat (ja pikemas perspektiivis ka palmi).
  • Täiendav kommentaar palmi kohta on see, et isegi RSPO palm (Roundtable on Sustainable Palm Oil – Säästva palmiõli ümarlaud) ei ole tegelikult jätkusuutlik, sest see võtab arvesse ainult säästvat põllumajandust, kuid vähe ajaloolist maakasutust. Näitena võib tuua, et 75% palmikasvatusest Indoneesias ja Malaisias RSPO-s oli 30 aastat tagasi veel vihmamets. Vihmametsad on loodusele parem valik kui palmide kasvatamine. Ainult 20% palmikasvatusest on RSPO.
  • Soja on isegi hullem kui palm, sest hektarisaak on oluliselt väiksem. Vaja on palju rohkem maad ja see ohustab veel rohkem vihmametsasid (Lõuna-Ameerika).
  • Jätkusuutlikkuse huvides tuleks kookospähkli kasutamine rapsiküünaldes järk-järgult lõpetada. Kookospähkli lisamisel on küünaldele otsene negatiivne mõju. Kookospähkel on keskkonnamõjude poolest võrreldav palmiga.
 
Seega ei saa väita, et palmi-, soja või kookosvahast küünlad on kuidagi loodussõbralikum lahendus, sest nende tootmisel on loodusele tervikuna väga negatiivne mõju.

 

Küünlavahad ja nende mõju tervisele

Kvaliteetsed küünlad ei saasta õhku ega ole tervisele ohtlikud. Aeg-ajalt ilmub meediasse infot, nagu küünalde põlemisel tekib saastavaid peenosakesi ning see on justkui risk tervisele. Küünlad, nii lõhnastatud kui ka lõhnata, põlevad lahtise leegiga ja võivad seetõttu teoreetiliselt eraldada nii aineid, mis tavaliselt tekivad kõigis põlemisprotsessides (nt formaldehüüd, peenosakesed, tahm, CO2 või NOx) kui ka lenduvaid koostisosi (näiteks lõhnaained).

Kasutades esmaklassilist vaha (põlemine, lõhn, värv, lisandid) koos sobiva kuju ja koostisega tahtidega, saab potentsiaalselt kahjulike ainete hulka põlemisel vähendada miinimumini. Teaduslikud uuringud on leidnud, et põlemisel tekkivate tüüpiliste saasteainete (nt tolueen, benseen, aldehüüdid, lenduvad orgaanilised ühendid, PAH-id ehk polütsüklilised aromaatilised süsivesinikud) koostis ja kogus on erinevate vahatüüpide (parafiin, steariin, palm, soja, mesilasvaha) puhul sarnane. Parafiin (eriti kvaliteetne parafiin) ei eralda põlemisel rohkem saasteaineid, kui muud küünlavahad.

Ilma lõhnata küünalde puhul on teaduslikult tõestatud, et küünlad eraldavad põlemise ajal tõepoolest suhteliselt palju peenosakesi. Kuid seni, kuni küünlad on tootjate juhiste kohaselt tuuletõmbuse eest kaitstud, koosnevad peaaegu kõik küünalde põlemisel eraldunud osakesed küünlatahtide töötlemiseks kasutatavatest sooladest. Need soolad lahustuvad vees kergesti, st nad ei ole püsivad ja võivad organismist kergesti väljuda. Osakeste tahmasisaldus on väga madal ja palju väiksem kui näiteks diisli heitgaasis.

Kvaliteetne küünal toodab võimalikult vähe tahma. Tahm tumendab lage ja levitab tuppa tahmaosakesi. Spaas testib kõigi oma küünalde tahma eraldumist laboris. Tahm koosneb täielikult põlemata süsinikuosakestest.

Lõhnaküünalde põletamisel eraldub lisaks ka lõhnaaineid. Lõhnaained on lenduvad orgaanilised ühendid, tänu millele me erinevaid aroome tunneme. Lõhnaküünlalt Sa ootad, et ta lõhnaks hästi. Kui see ei ole nii, siis see tähendab, et parfüüm on halva kvaliteediga või siis küünla retsept/segu sisaldab mõnda halba komponenti (näiteks bensiini või kütteõli).

Kõige kahjulikumad ained küünalde põletamisel tekivad hoopis värvist, lakist või sünteetilistest lõhnaainetest. Seega tasub eelistada kvaliteetseid lõhnaküünlaid või üldse ilma lõhnata küünlaid.

Igal kasutajal endal on oluline roll küünalde õigel põletamisel, nii tuleohutuse kui ka õhku eralduvate gaaside ära hoidmise osas. Isegi kõige paremini toimiv kvaliteetne küünal võib olla ohtlik, kui seda valesti käsitseda. 

Seetõttu peaksid tarbijad järgima kõiki neid punkte:

  • Ära põleta küünlaid tuuletõmbuses. Õhu liikumine, nt. kui küünal on avatud akna või ukse lähedal, võib leeki häirida ja tekitada rohkem tahma.
  • Ära aseta küünlaid soojusallika lähedusse ja hoia sellega sobivat vahemaad. Lisaks tuleohutusprobleemile võib see põhjustada leegi suurenemist, mis võib põhjustada näiteks nähtavat tahmumist.
  • Kärbi taht lühemaks, kui see läheb liiga pikaks. Liiga pikk taht võib leeki suureneda nii palju, et see hakkab silmnähtavalt tahmama.
  • Kustuta leek summutades mitte ära puhu seda ära. Kui leek puhudes kustutatakse, eraldab see tavaliselt veel mõnda aega mittetäielikult põlenud osakesi. Seda saab vältida leeki summutades või surudes tahti pintsettidega üleni vaha sisse kuni see kustub, pärast saab selle uuesti püsti tõsta.
  • Kasuta ainult piisava õhu juurdepääsuga ja mittesüttivaid küünlaaluseid. Hapnikupuudus võib põhjustada mittetäielikku põlemist ja nähtavat tahmumist.
  • Ära põleta liiga palju küünlaid korraga. Ruumi suurus peaks olema põlevate küünalde arvule sobilik. On vahe, kas põletad kümme küünalt mõistlikult suures elutoas või pisikeses vannitoas.
  • Tuuluta pärast küünalde põletamist tuba. Värsket õhku tuppa lasta on alati hea, aga mitte siis, kui küünlad veel põlevad (sest tuuletõmbuses hakkab tekkima rohkem tahma).

Need juhised on enamasti välja toodud ka Spaas küünalde etikettidel tekstina või graafiliste sümbolitena.

 

Soovime hubast ja vastutustundlikku küünalde põletamist!

 

Loe ka meie postitusi: