Miks on muru lapiline?

05.04 Heledad laigud varakevadisel murul räägivad sellest, et muruvaip on sattunud seenhaiguste küüsi. Nüüd tuleb kohe tegutsema hakata, et rikutud lapid jõuaksid suveks taastuda.   Talvel räsivad muru põhiliselt kaks kõrreliste talvitumishaigust – lumiseen (Microdochium nivale) ja tüfuloos (Typhula incarnata). Sageli esinevad need koos. Lumiseenelaigud on roosakad, tüfuloosi tunneb ära valkjashalli kirme järgi. Mõlema juhul […]

LOE EDASI

Kuidas poputada paljasjuurseid istikuid?

04.04 Aiarahval on praegu põnev aeg, sest iga päev saabuvad kodudesse veebipoodidest tellitud paljasjuursed püsilillede, rooside ja muude taimede istikud. Aga mida nendega nüüd ette võtta, peenrale ei saa ju veel istutada? Paljasjuursed on sellised istikud, millel pole ümber juurte mullapalli. Pakendisse on lisatud vaid veidi niisket kasvuturvast, et taim elaks müügil oleku aja üle. […]

LOE EDASI

Kaks populaarset enelat – kuidas neid lõigata?

27.03 Jaapani enelaid ja tuhkur enelaid ‘Grefsheim’ näeb meil peaaegu et igas aias. Nende uhke õitsemine ja särav lehevärv sõltub aga sellest, kas oskame põõsaid õigesti lõigata. Enne, kui enelad lehte lähevad, tuleb neile teha kevadine hoolduslõikus. Praegu on selleks parim aeg, sest päevad on juba pikad ja kraadiklaas mõnusalt üle nulli. Tasub teada, et […]

LOE EDASI

Toataimede nuhtlus nimega villtäi

Villtäi (Pseudococcus obscurus) ehk puudertäi on üks vastupidavamaid ja salakavalamaid toalillede kahjureid, kes üldse toataimedel elutsevad. Villtäi on kuni 5mm pikkune. Temast on äärmiselt raske lahti saada, sest ta pesitseb eelkõige raskesti ligipääsetavates kohtades nagu koorepragudes, lehekaenaldes ja sibulasoomuste vahel. Villtäid enne ei märka, kui toataimele tekivad üleöö valged kohevad vatitupsud, mis ajapikku hakkavad kogu […]

LOE EDASI