Puugi võib külge saada isegi koduaiast ja linnapargist rohukõrre pealt. Targem on puugi ohvriks saamist vältida, kui pärast kahetseda.

Inimesele ohtlikku puukentsefaliiti ja puukborrelioosi levitavad Eestis võsapuuk ja laanepuuk. On juhtunud sedagi, et üks puuk on nakatanud korraga mõlema vastiku tõvega. Ohvri leidmiseks ronib puuk maapinnast 20–70 cm kõrgusele rohukõrrele või mõnele muule taimele ja jääb sinna varitsema. Mitte kunagi ei roni puugid aga puu või põõsa otsa, nagu vahel arvatakse. Võsapuugid on meil levinud kõikjal. Linna ja koduaedadesse satuvad puugid näiteks lindude, näriliste ja siilidega. Eriti aktiivsed on võsapuugid mais-juunis ja augustis, kuid oht püsib novembrini ning ka soojal talvel võib langeda puugihammustuse ohvriks. Laanepuugid elutsevad lopsaka alustaimestikuga metsades. Nemad tegutsevad kõige agaramalt mais ja juuni algul, juuli lõpus aktiivsus raugeb. Ohtlikke viiruseid kannavad ka imepisikesed, musti tolmukübemeid meenutavad  puugipojad ehk nümfid, keda ei pruugi üldse märgata. Inimene nakatub, kuigi omateada pole tal puuki küljes olnud.

Nakatumise sümptomid

• Puukentsefaliit annab tunda 1–2 nädalat pärast hammustust. Tekib kerge palavik, pea ja liigesed valutavad. Nädala pärast nähud kaovad. Kuid 10–30% juhtudel tungib viirus edasi ajju ja tekib ajukelmepõletik. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab küll eluaegse immuunsuse, kuid targem on end vaktsineerida.
• Puukborrelioosist annab märku punetav laik (läbimõõt paar cm), mis tekib hammustuskohale 1–4 nädala pärast. Hiljem see kaob, kuid häired võivad tekkida närvisüsteemis, liigestes ja südames. Borrelioosi vastu vaktsiini kahjuks pole.

Kui leiad kehalt puugi…

Kulub paar tundi, enne kui puuk leiab kehal sobiva imemispaiga ja seal täielikult kinnitub. Kõigepealt peab ta lõikama naha sisse avause, kuhu end ankurdada, alles siis hakkab ta verd imema. Seega – mida kiiremini sa puugi avastad ja eemaldad, seda väiksem on oht nakatuda. Õnneks ei kanna iga puuk ohtlikke viiruseid.  Kui puuk pole veel nahal kinnitunud, saab selle lihtsalt kätte. Juba ankurdunud puugi puhul on vaja peenikesi pintsette. Võta puugist võimalikult naha lähedalt kinni. Tõmba ettevaatlikult, ära pigista. Kui sa kogu puuki kätte ei saanud, pöördu kohe arsti poole. Pese hammustuskoht ja käed vee ja seebiga puhtaks. Võid desinfitseerida ka viinaga või vesinikperoksiidi sisaldava haavapuhastusvahendiga.

Kuidas end kaitsta?

• Enne metsa, võssa, niidule või mujale kõrge rohu sisse minekut pihusta ja määri katmata kehaosad (käed, käsivarred, kael jne) üle puugipeletusvahendiga. Abiks on ka tavalised putukatõrjevahendid.
• Pane selga heledad riided, et puuke oleks parem märgata.
• Kanna pikki varrukaid ja pikki pükse, püksisääred topi sokkide või saabaste/kummikute sisse.
• Koju tulles vaata endal ja lastel kogu keha hoolikalt üle. Puuk otsib sooja kohta, sellepärast uuri eriti hoolikalt kõrvataguseid, kaenlaaluseid ja kubemepiirkonda.
• Rõivad, millega käisid looduses, klopi enne tuppa toomist õues läbi.