Kahjureid on väga lihtne koju tuua õitsvate potilillede, lõikelillede ja isegi puuviljadega. Kuidas pahategijatest nüüd lahti saada?

Kahjurite suurimad lemmikud on jõulutähed, asalead, roosid, tsineraariad ja gerberad. Lillepoes välja valitud taimel vaata tähelepanelikult üle lehtede alaküljed, sest putukad – näiteks valgeid imepisikesi liblikaid meenutavad kasvuhoonekarilased – pesitsevad tavaliselt just seal.

Kui lehtedel on kahtlaseid laike või kühme, pisikesi musti täpikesi, söömajälgi või võrgendiniidikesed, siis on selge, et keegi tegutseb taimel.

Tillukesed pruunid “soomused“ vartel ja lehtedel on päris kindlalt kilptäi emasloomad. Valged tupsukesed orhideede lehekaenaldes või õhujuurte vahel on tõenäoliselt vill- või okastäid. Kui kaktuste, gardeenia või säntpoolia juurekaelal on valgeid tupse, võivad need olla juuretäid.

Pahategijaid võib tuppa tuua ka väljas kasvanud aedviljaga. Köögiaknale toodud petersell võib mõne aja pärast kubiseda ripslastest. Rõdutomatiga saabub kasvuhoonekarilasi ja kedriklesti. Lõikelilledega võib koju tuua karilasi ja ripslasi.

Ära pane uusi toataimi kohe teiste juurde, vaid hoia neid paar-kolm nädalat kaugemal. Kui kahjurid ja haigused end ei ilmuta, võib taime tõsta lillelauale.

Kahjurid apelsinikoorel

Lõunamaise puuviljaga saabub kõige sagedamini kedriklesti, vill- ja kilptäisid. Suurimat ohtu kujutavad endast pika säilivusajaga puuviljad, näiteks apelsinid, mandariinid jm tsitrused, mis võivad jääda lauale seisma päevadeks. Kahjuritel on sel juhul piisavalt aega toataimedele ümber kolida.

Troopilisi puuvilju tasub pesta, mis sest, et me nad enne söömist ära koorime. Pestes jääb vähemaks võimalikke kedriklestade ja villtäide mune ja vastseid, aga paraku mitte kilptäisid. Tema pruunikaid tugevalt kinnitunud tillukesi kilbikesi apelsinikoorelt loputades maha ei uha.

Eriti salakavalad on ananassid, mille krobelisel pinnal ja vilja tipus oleva tiheda lehekodariku vahel võib end varjata terve armee kahjureid ja nende mune. Tülitekitajad võivad end peita teistegi puuviljade raskesti ligipääsetavates kohtades, näiteks viljavarre õõnsuses.

Viinamarjad ja muud pehmed puuviljad pole nii ohtlikud, sest nad ei seisa pikalt ja süüakse rutem ära.

Kuidas kahjuritest vabaneda putukamürke kasutamata?

Kasvuhoonekarilased

* Piserda taime rohelise seebi lahusega.

* Tõmba taimelt lendu tõusnud pisikesed valged „liblikad“ ehk valmikud tolmuimejasse.

* Säti taimede kohale (nt torka pika orgi otsa) kollased liimpüünised.

* Pihusta lehtedele kaitsekihi andmiseks leheläiget.

Villtäid

* Tugevaid siledaid lehti saad pesta rohelise seebi lahusega, pärast loputa korralikult leige veega.

* Pintselda valgeid tupse piirituse või kange viinaga.

Kilptäid

* Hõõru kilbikesed ettevaatlikult maha tiheda harjakesega, nt hambaharjaga.

* Tugevaid siledaid lehti saad pesta rohelise seebi lahusega, pärast loputa korralikult leige veega.

Lehetäid

* Pigista sõrmede vahel õrnalt puruks.

* Uha leige veejoaga taimelt maha.

* Uputa vaenlased: kata mullapind kilega, pööra pott tagurpidi ja pane veeanuma kohale asetatud tugedele seisma, nii et pealsed jäävad üleni vette. Paari tunniga on plats puhas.

Juuretäid

* Kasta mulda vaheldumisi rohelise seebi ja pesusooda (kaltsineeritud sooda) sooja lahusega.

* Istuta taim ümber. Enne puhasta juured ja puuderda neid mõne putukatõrjevahendi pulbriga.

Kedriklest

* Piserda lehtedele kaitsekihi andmiseks leheläiget.

* Uha lehtede alakülgi tugeva leige veejoaga.

* Kata mullapind kilega, pööra pott tagurpidi ja pane veeanuma kohale tugedele seisma, nii et pealsed jäävad üleni vette. Paari tunniga on lestad uppunud.

* Kedriklestale meeldib kuiv õhk. Tema leviku ennetamiseks hoia toaõhk niiske.

Ripslased

* Pese pidevalt lehti või piserda ohtralt taime.

Hooghännad ja leinasääsed

* Väldi ülekastmist, lase pindmisel mullakihil enne järgmist kastmist läbi kuivada.

* Puista mullale paari sentimeetri paksune kiht jämedat liiva või veidi tubakapuru.