12.03.2018

Märtsipäike rõõmustab inimesi, kuid noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks võib olla väga valus ja isegi kahjustav, kuna tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias pahandust tegema. 

Päike paistab aina eredamalt ja soojemalt ning keskpäeval võib olla juba nii tugev, et tüved võivad tunduda lõunapoolt katsudes täiesti soojad. Puukoore tume pind neelab soojust aplalt.

Märtsikuu ilm on aga heitlik ning öösiti langeb kraadiklaas sageli miinustesse. Ööpäevane temperatuurikõikumine võib ulatuda mõnel selgel ööl, kui külm eriti valusalt näpistab, lausa mitmekümne kraadini.

Lugu on halb juba siis, kui külma on öösel alla –5°. Sellepärast, et päeval sulatas päikesesoojus koore üles, koed elustusid ja paisusid, öösel aga jäätub kudedesse varutud vesi. Sulamine ja külmumine tekitab koores sisepingeid ning lõpuks see lõheneb. Külmalõhed omakorda põhjustavad koorepõletikku ja meelitavad lõpuks kohale ka viljapuu-tüvevähi ja mustvähi.

Vanemaid õunapuid kevadtalvine päike ei ohusta, sest nende koorel olev korp hajutab päikesekiirgust. Nooremate puude õrna koorega tüved on aga kaitsetud ja vajavad aiapidaja abi.

Parem hilja kui üldse mitte

Päikesepõletuse kaitseks võõbatakse tüved heledaks või kaetakse mingi materjaliga. See töö tuleb ära teha juba hilissügisel või hiljemalt jaanuari lõpus. Need tööd on tähtsad, et kaitsta puutüvesid lumelt peegelduva päikesekiirguse eest. Kui puukesed jäid kaitsmata, siis mida saaks olukorra parandamiseks praegu kiirelt ette võtta?

Abi on näiteks sellestki, kui panna tüve lõunapoolsele küljele päikesekaitseks lauajupp.

Peenema tüve ümber saab kerida plastist spiraalse tüvekaitse. Neid on müügil nii musti, pruune kui valgeid. Valge kaitseb kuumenemise eest paremini, sest hele pind peegeldab päikesekiired tagasi.

Ümber tüve võib mässida jõupaberit, hõredat riiet (nt džuutkangas) ja kuuseoksi, need kaitsevad ühtlasi ka jäneste eest. Tõrvapapp ei sobi, sest koor võib selle all kuumeneda veel hullemini kui mähkimata tüve korral.

Pole üldse halb mõte võtta ette ka tüvede lupjamine, sest müügil olevad viljapuude tüvevalgendid sisaldavad lisaks kustutatud lubjale enamasti ka raudsulfaati, viimane hävitab aga tõhusalt ka haigustekitajaid, kahjureid ja nende mune. Noortel puudel tasub valgendada ka alumisi oksi. Tüvede lupjamiseks võib kasutada tüvevalgendit.

Jäneste rüüsteretk

Kui märkasid aias jäneste näritud puud, tuleb kohe tegutsema hakata. Lõika kahjustatud servad terava noaga siledaks, seejärel kata koht Agrocoli haavamäärde või Akrobol Classic haavamastiksiga, et kaitsta seda kuivamise eest.

Jänes närib puud nii, et kahjustatud kohas jääb enamasti laikudena alles koorealust niint ja kambiumi. Sellest hakkab kevadsuvel arenema haavakude ning puu kasvatab suve jooksul haava ise kinni. Aga kui kambium kuivab ja hävineb, siis koor ei taastu.

Kui jänesed on ära laasinud suure osa tüve ümbermõõdust, võib sildpookimise abil (pookeoksad pannakse sillana üle haava) puu ikkagi päästa. Seda saab teha kevadel kohe, kui mahlad hakkavad liikuma. Kui sa varem pole pookinud, on targem kutsuda appi mõni kogenud aednik.

Kui jänesed on tüve aga väga pikalt ümberringi ära räsinud, siis pole ilmselt mõtet kulutada aega puu ravimiseks.

Hiired on hullemad

Hiired on jänestest küll hulga väiksemad, kuid nad võivad kahjustada puid isegi rohkem, nii et puul pole lootust taastuda. Hiired närivad tüve juurekaela piirkonnas täiesti paljaks kuni puiduni, hävitades täielikult koorealuse kambiumikihi, mille abil saaks koor tagasi kasvada.

Kui hiired on koore mullapinna lähedalt ringiratast põhjalikult ära närinud, siis on targem kevadel uus puu istutada. Väiksema kahjustuse korral kata see kohe mingi haavakaitsevahendiga.

Metskitsed, hirved ja põdrad näksivad põhiliselt üheaastaseid oksi. Kevadel tuleb kahjustatud võra lõigata nii, et säilinud oksad saaksid uuesti tasakaalu.

Mida panna puu haavale?

Varakevadeks tasub koju varuda haavakaitsevahendeid, sest lisaks näriliste tekitatud tüvekahjustuste ravitsemisele läheb neid vaja ka viljapuude lõikusel suuremate lõikehaavade katmiseks.

Poes haavamäärdeid valides uuri seda, kas pudeli või tuubi suu on varustatud pintsliga. Tavaliselt see nii ongi, et vahendit oleks mugav kasutada: keerad korgi lahti, pigistad, määre valgub plastpintsli vahele ning nüüd aina võõpa.

Hoia määret enne õues kasutamist soojas toas, et see muutuks vedelamaks. Pärast kasutamist hõõru pintsel vastu puitu korralikult puhtaks ja pese veega üle.

Mõni haavamääre on pakendatud laia suuga plastotsikusse. Haavale kandmiseks tuleb end varustada pintsliga, veelgi parem on haavamäärdega katta aga puud võinoaga.

Puuvahad on sageli müügil paksus kiles padjakestena. Sisu kättesaamiseks lõika kääridega ühte nurka väike auk. Pakendi viltuse servaga on hea vahendit haavale laiali määrida, pole vaja otsida pintslit ega puupulka.